Teadlased: valmistuma peab selleks, et koroonaviiruse vaktsiini ei tulegi, või tuleb kunagi hiljem

Kuigi poliitikud üle terve maailma on optimistlikud koroonaviiruse vaktsiini suhtes, hoiatavad teadlased, et vaktsiini ei pruugi kunagi tulla või tuleb see kunagi hiljem.

Hea näide on AIDS-i tekitaja HI-viirus, mille vastu lubati vaktsiini paari aastaga, aga mida pole suudetud välja töötada 40 aastaga, mille jooksul on HIV-i tagajärjel surnud maailmas kümneid miljoneid inimesi. Dr. David Nabarro, Londoni Imperial College’i rahvatervise professor ja eriesindaja Maailma Terviseorganisatsiooni WHO juures ütles CNN-ile, et koroonaviiruse vaktsiini ei pruugi kunagi tulla.

Professor Nabarro hoiatab, et maailmas on terve rida viiruseid, mille vastu pole suudetud vaktsiini välja töötada. Seetõttu ei saa olla kindel, et koroonaviiruse vaktsiin tuleb ja et see täidab kõik vajalikud efektiivsuse ja ohutuse nõuded. Seetõttu peaks ühiskonnad pigem valmistuma selleks, et saada viirusega hakkama ilma vaktsiinita.

Praegu loodetakse koroonaviiruse vaktsiin valmis saada aasta-pooleteise jooksul, aga isegi selline kiirus oleks maailmarekord, tõeline kangelastegu. Mitte kunagi varem maailmas pole suudetud vaktsiini välja töötada 18 kuuga. Samas ei tähenda see, et see oleks võimatu, aga see oleks kangelastegu, märkis Houstoni ülikooli arstiteaduskonna dekaan dr. Peter Hotez.

AIDS-i tekitav HI-viirus on hea näide selle kohta, kus algul lubati vaktsiini paari aasta jooksul, president Bill Clinton lubas vaktsiini 10 aastaga, aga seda pole suudetud teha 40 aastaga. Selle asemel on õpitud HIV-iga elama ning on välja töötatud teatud ravimeetodid, mis päästavad inimesi surmast.

Lisaks on ohtlik dengue palavikku põhjustav viirus, mille vastu on samuti püütud aastakümneid vaktsiini teha, aga edutult. Üks vaktsiin töötati välja, aga see hoopis raskendas haigusnähtusid. Lisaks on püütud vaktsiine teha rino- ja adenoviiruste vastu, mis põhjustavad külmetushaigusi, aga mille puhul pole vaktsiini tegemine õnnestunud.

Professor Nabarro ütles, et vaktsiinide väljatöötamine on sageli seotud suurte lootuste ja pettumustega. Vaktsiini väljatöötamine pole tehnoloogiline, vaid bioloogiline protsess, kõik sõltub sellest, kuidas inimese organism reageerib. Praegu tehakse mõnede koroonaviiruse vaktsiinidega juba inimkatseid, aga pole veel teada, kas need annavad mingeid tulemusi.

Paralleelselt vaktsiini otsimisega tegelevad teadlased ja arstid üle maailma võimaliku koroonaviiruse ravi leiutamisega. Näiteks on proovitud koroonaviiruse patsientidel kasutada Ebola ravimit Remdesivir, samuti malaaria ravimit hüdroksüklorokviini.

Kui vaktsiini ei suudeta välja töötada, siis tähendab see, et nö normaalset elu niipea tagasi ei tule. Täielik karantiin pole samuti võimalik ei majanduslikult ega poliitiliselt, seetõttu on vaja kuidagi toime tulla. See tähendab näiteks seda, et haiguse tunnustega inimesed jäävad kohe koju, et mitte teisi nakatada. See tähendab ka seda, et köha ja nohuga enam tööle ei minda. Samuti saab tavapäraseks kodust töötamine. Ilmselt jääb kontoritööd palju vähemaks.

Samuti peab muutuma suhtumine nendesse, kes haigustunnustega koju jäävad – nad on kangelased, mitte paariad. Samal ajal tuleb välja töötada efektiivne nakatumiste jälgimise süsteem. Kui nakatumisi jääb vähemaks, on võimalik korraldada spordivõistlusi ja muid üritusi, aga valmis peab olema uuteks piiranguteks, kui nakkus taas levima hakkab. Ilmselt tulevad piirangud taas tagasi talvel, sest viirus jääb tõenäoliselt korduma igal talvel, kuni vaktsiin on välja töötatud.

Kui läheb kauem aega mööda, tekib nn karjaimmuunsus, kus 70-90 protsenti inimestest on haiguse suhtes immuunsed. Aga seegi võtab aega. Leetrid on hea näide viirushaigusest, mille puhul puudus pikka aega vaktsiin ja kus igal aastal nakatus maailmas 2-3 miljonit inimest.

What happens if a coronavirus vaccine is never developed?

As countries lie frozen in lockdown and billions of people lose their livelihoods, public figures are teasing a breakthrough that would mark the end of the crippling coronavirus pandemic: a vaccine.

(Külastatud 1,556 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid