Soome professor kritiseerib Euroopa hiljaks jäänud koroonameetmeid

Soome terviseameti teadusprofessor Matti Jantunen kritiseerib nii Soome kui terve läänemaailma koroonameetmeid. Tema väitel reageeriti lääneriikides viirusele liiga hilja.

„Läänemaailmas, eriti aga Põhja- ja Lääne-Euroopas arvati vaatamata maailma terviseorganisatsiooni WHO hoiatustele, et viirus siia ei jõua ja meie elu ei mõjuta,” kirjutab Jantunen oma blogis.

Jantuneni väitel alahindas ka Soome terviseamet oma teadetes korduvalt ja süsteemselt viirusega seotud ohtusid. Ta viitas terviseameti poolt veebruaris edastatud teatele, mille kohaselt on koroonaviirust kergem tõrjuda kui 2000ndate aastate SARS-i ja et koroonaviirusega nakatunud eurooplastel on vähene oht haigusesse surra.

Soome tearviseameti teated olid eksitavad veel märtsikuu algul, kui epideemia oli juba jõudnud Itaaliasse Lombardiasse. WHO andis juba 29. veebruaril juhised lennureisijate kontrollimiseks enne lendu, juhistest lennu ajal, lennukimeeskonna turvamisest ja ettevalmistustest seoses haigusnähtudega reisijatega, samuti reisijate kontrollimisest peale lendu ja 14-päevase karantiini kehtestamisest. Soomes võeti need juhised kasutusele alles kuu aega hiljem.

Aasia riigid aga reageerisid väga kiiresti ja otsustavalt. Professor Jantunen märgib, et erinevalt Euroopast ja Ameerikast mäletati Aasia riikides SARS-i ja MERS-i kogemust ning seetõttu võeti seal mõne nädalaga kasutusele epideemia tõrjumismeetmed. Liikudes kiiresti massipiirangutelt väiksematele ja konkreetselt suunatud piirangutele on Aasia riikides suudetud mitte ainult nakatumiste arvu vähendada, vaid piirata ka majanduslikku kahju.

Professor Jantunen märgib, et Aasias talitati õpiku järgi ja tänu sellega on õnnestunud hoida inimeste tervist ja majandust. Põhiküsimus on Jantuneni väitel see, miks läänes pole sama suudetud. Miks läänes on alles peale tervislikku ja majanduslikku katastroofi mindud üle õpikutõdede juurde ning hakatud varem hästi teada asju kasutusele võtma. „Alternatiivid pole raha või elu, vaid raha ja elu,” kirjutab Jantunen.

Jantunen märgib, et epideemia aeglustamine nõuab nii majanduslikke kui inimohvreid, aga epideemia kiire summutamine ja efektiivne järelkontroll päästab mõlemad, kuna see taastab kiiremini inimeste turvatunde.

Koronaepidemian torjunta: ei rahat vai henki, vaan rahat ja henki

Epidemian hidastaminen vai tukahduttaminen Kun covid-19 epidemia alkoi joulukuussa 2019 leviämisen ensin Wuhanin kaupungissa, sitten muualle Kiinaan ja helmi-maaliskuussa 2020 maailmanlaajuiseksi pandemiaksi, eri maiden kansanterveysasiantuntijoiden käsitykset sen tappavuudesta vaihtelivat kausi-influenssaa vakavammasta SARS:ia lievempään. Ensimmäisten kuukausien aikana edelliset arvioivat covid-19 sairauden tartuntakuolleisuudeksi (= osuus tartunnan saaneista, joka menehtyy sairauteen), IFR = 0,04…0,1 %, jälkimmäiset päättelivät Wuhanin…

(Külastatud 1,303 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid