Rootsis on meedikud väga suure koormuse all – kui kaua nad jaksavad?

Rootsi mudelit koroonaviirusega võitlemisel tuuakse maailmas eeskujuks, aga vähem räägitakse sellest, et meedikud on väga suure koormuse all.

Rootsi on ise pidevalt kinnitanud, et meditsiin peab vastu, aga vähem räägitakse sellest, et haiglakohtade arvu on tõstetud. Rootsis tervikuna on intensiivravi kohti koroonakriisi ajal kahekordistatud, Stockholmi piirkonnas koguni neljakordistatud, vahendab Helsingin Sanomat.

Haiglakohtade arvu suurendamine on võimaldanud seda, et Rootsi tervishoiusüsteem on kriisiga toime tulnud. Vastasel korral oleks meditsiin väheste piirangutega Rootsis haigete tulva all kokku varisenud. Rootsis on koroonaviirusega nakatumisi võrreldes Soomega mitu korda enam.

Lisaks muule on Stockholmi meedikud teinud juba kuu aega tööd nö kriisilepingute alusel. Nii õdedele kui arstidele võidakse määrata ülipikki tööpäevi, mille eest makstakse paremat palka. Rootsis aga kardetakse juba, et pikalt pole niimoodi võimalik jätkata.

Laupäeval oli Rootsis intensiivravil 514 koroonapatsienti. See on samas suurusjärgus, kui palju oli Rootsis intensiivravi kohti enne kriisi. Praeguseks on intensiivravi kohtade arvu tõstetud enam kui tuhandeni. Sellele vaatamata on Rootsis koroonapatsientide hulk väga suur. Näiteks Soomes eeldatakse, et koroonapatsientidele peaks olema eraldatud laias laastus pooled intensiivravi kohad.

Rootsis pole ametlikult välja öeldud, et eesmärk on saavutada nn karjaimmuunsus. Samas kumab ametivõimude teadetest läbi, et oodatakse seda aega, et üha enamal inimestest on organismis viiruse vastu antikehad. Seetõttu arutatakse Rootsis väga palju selle üle, kui paljud on haiguse läbi põdenud.

Rootsi arst Charlotte Thålin juhib uuringut, milles kontrollitakse antikehade olemasolu kõigil Rootsi meedikutel ja selles uuringus tahetakse osaleda. Antikehade test on välja töötatud Stockholmi tehnikaülikoolis ja selle täpsus oli kontrolltestides 100 protsenti. Esimese 500 haiglatöötaja tulemused laekusid äsja ja nende põhjal oli haiguse läbi põdenud viiendik meedikutest. Rootse ametivõimude matemaatilise mudeli põhjal oli 1. maiks haiguse läbi põdenud 26 protsenti Stockholmi elanikest.

Samas kui arstidest on haiguse läbi põdenud vaid viiendik, siis ei saa olla võimalik, et ülejäänud ühiskonnas on haiguse läbi põdenud rohkem inimesi, sest arstid puutuvad haigetega rohkem kokku. Seetõttu ei pruugi Rootsi matemaatiline mudel paika pidada. Praegu pole teada ka see, kui kaua viiruse vastu antikehad ja immuunsus kestavad.

Rootsi meedikutele teevad kõige enam muret 50-60-aastates koroonapatsiendid, keda ei suudeta alati aidata. Osa raskes seisus patsientidest on väga noored. Siiani ei teata, miks see nii on.

Soomes kardetakse nüüd, et kui piiranguid leevendada, siis ootab Soomet ees samasugune või isegi hullem haigestumus nagu Rootsis oli märtsis ja aprillis. Rootsi meedikud aga soovitavad Soomel hullemaks aegsasti valmis olla.

Koronavirus | Ruotsin terveydenhoitoa pyöritetään nyt kriisivaihteella, mutta kauanko niin jaksetaan jatkaa? Kaksi lääkäriä kertoo, minkälaisen paineen alla Tukholmassa tehdään töitä

Potilasmäärä on pidettävä sellaisena, että kaikki saavat tarvitsemansa hoidon. Tämä on koronavirukseen liittyvien toimien ylin tavoite myös Ruotsissa. Tavoitteessa on virallisten tietojen mukaan myös pysytty, vaikka Ruotsin tapausmäärä Suomeen nähden on moninkertainen. Ruotsin viranomaiset toistivat tälläkin viikolla, että jokainen, joka tehohoidosta voi hyötyä, on sitä myös saanut.

(Külastatud 1,672 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid