Milline on see 2 meetri ühiskond, kus Soomes elama hakatakse?

Soome siseminister Maria Ohisalo ütles eile esmaspäeval pärast valitsuse koroonameetmete leevendamise arutelu, et Soome ühiskond on nüüdsest kahe meetri ühiskond, kogu töö on edaspidi korraldatud selliselt.

Siseminister Ohisalo rõhutas ka sotsiaalmeedias seda, et kui piiranguid leevendatakse, siis see eeldab, et Soome on kahe meetri ühiskond. Ehk siis hoitakse teistega vahet. Pressikonverentsil ütles Ohisalo, et Soomes hakkab kehtima uus normaalsus, kus 2-meetrise vahe hoidmine on tavapärane. Soome Iltalehti küsis asjatundjatelt, mida see 2 meetri ühiskond tähendab.

Jyväskylä ülikooli raku- ja molekulibioloogia dotsent Varpu Marjomäki ütles, et 2-meetrise vahe hoidmine on edaspidi hea võimalus koroonaviiruse nakatumise ohtu vähendada, kuna viirused levivad teadaolevalt põhiliselt piiskadega. Viirus võib levida lähikontaktis ka õues, mistõttu on ka seal hea 2 meetrit vahet hoida. Kitsamates tingimustes saab nakatumist vähendada näomaski kandes.

Maskide kasutamine eeldab, et neid on saada. Ise tehtud mask aitab samuti vältida piiskade levimist köhides ja aevastades.

Helsingi ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia asjatundja Tuomas Aivelo märgib, et kuigi piiranguid leevendatakse, ei tähenda see naasmist varasema tavapärase elu juurde. Vahet tuleb hoida niikaua, kuni on olemas tõhus vaktsiin või ravi. Aivelo väitel on 2 meetri ühiskonnas vajalik eelkõige sisetingimustes, näiteks töö- ja söögikohtades jälgida, et oldaks teineteisest rohkem eemal.

Praegu on Soomes söögikohad suletud kuni 31. maini. Valitsus andis teada, et söögikohti hakatakse järk-järgult avama juunikuus. See eeldab aga seaduste muutmist, et saaks piirata klientide arvu ning kehtestada alkoholi müügiaegu.

Helsingi ülikooli haldusõiguse professor Olli Mäenpää märgib, et 2 meetri nõude kehtestamine söögikohtadele piirab nende tegevust vähem kui täielik sulgemine. Samas on vahemaa hoidmise nõue samuti suur piirang, mis peab olema põhjendatud. Ja kui see vahemaa nõue seadusega kehtestatakse, on selle nõude järgimist väga raske kontrollida. Seetõttu mõjuks paremini tungiv soovitus, kuna inimesed mõistavad seda paremini.

Turismi- ja toitlustuse esindusorganisatsiooni MaRa ry juht Timo Lappi leiab, et eneseregulatsioon oleks parem kui vahemaa kehtestamine seadusega. Näiteks võidakse söögikohtadele kehtestada nõue tõhusamaks kätehügieeniks ja ohtude vältimiseks. See toimiks sisemise kontrolliga paremini kui seadustega.

Tuomas Aivelo samas ei usu, et igal pool on võimalik vahemaad hoida. Oluline on samas vältida tarbetuid kontakte. Haridusminister Li Andersson märkiski, et vältida tuleks tarbetuid kontakte. Teatud ametites nagu juuksurid, kosmeetikud ja massöörid ei saa sellist turvavahet hoida. Neis ametites, kus ei saa lähikontakte vältida, on ainus võimalus kasutada näomaski ja kindaid, leiab professor Marjomäki. Kui kindaid pole võimalik kasutada, siis tuleb kanda hoolt kätehügieeni eest.

Isegi kui Soomest saab nn 2 meetri ühiskond, on vaja juukseid ikka lõigata, leiab juuksurite katusorganisatsiooni Suomen Hiusyrittäjät ry juht Marja Pahkala. Tema väitel ei suudaks valitsus piirangute korral äridele piisavalt toetusi maksta.

Aivelo väitel tuleks vahemaad hoida kõigi inimestega kohtudes. Samuti ei tohiks gripihooajal haigena välja minna. Lihtne kontaktide vältimise meetod on vahe hoidmine kaupluste kassajärjekorras. Vahemaad tasub hoida ka suvel piknikul olles. Oht on aga ka see, kui kellegagi koos autoga sõita. Seetõttu on hea olla koos ühes seltskonnas ja mite hüpata üle teiste juurde. Kui minna randa, siis ollakse koos nendega, kellega sinna mindi.

Rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste professor Martin Scheinin peab 2 meetri ühiskonna hüüdlauset õigustatuks niikaua, kuni see on eriolukorra mõistes ohtliku haiguse tõrjumiseks vajalik. Samas pole see mingi elukindlustus, mille eest võib esitada arve. Kui tuleb vaktsiin, siis ei saa koroonat enam pidada eluohtlikuks haiguseks.

Scheinin märgib, et inimõiguste seisukohast on 2 meetri soovitus parem kui karmid nõuded ja politseikontroll. Karmimad abinõud tuleb kasutusele võtta siis, kui leebemad abinõud ei tööta. Kahe meetri nõuet tuleks rakendada ka ühistranspordis, kus jäetakse osa istmeid tühjaks. See tähendab lisakulusid, aga need on vajalikud teatud perioodil. Transpordi korraldamisel tuleb jälgida ka seda, et ei tekiks suurt tunglemist ega järjekordi.

Scheinini sõnul ei sobi 2-meetrine vahel suurte massiürituste tarbeks. Valitsus on keelustanud üle 500 osalejaga üritused kuni juulikuu lõpuni. Võib arvata, et suured üritused keelatakse aasta lõpuni, kui see on vajalik haiguse leviku piiramiseks.

Ida-Soome ülikooli ühiskonnateaduste abiprofessor Arto O. Salonen ütles, et Soomes pole keeruline 2 meetri nõuet kehtestada, kuna soomlased on juba harjunud vahe hoidmisega. Saloneni väitel on aga suurem väljakutse see, kuidas soomlased suudavad eriolukorras anda märku, et nad austavad teineteist.  Oht on selles, et kui hoida füüsilist vahet, või tekkida ka vaimne eraldatus. Seetõttu oleks hea pidevalt rõhutada, et teineteist austatakse. Selline märkamine võib olla näiteks heatahtlik pilk, tervitamine ja mõne sõna vahetamine metsateel. Salonen rõhutab, et inimese üks põhiavajadusi on olla märgatud ja tunnustatud. Seetõttu tasub vältida eraldatust, kuna olukorrast on lihtsam väljuda üheskoos.

(Külastatud 1,107 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid