Kuidas saab Soomes veeta koroonasuve – asjatundjad selgitavad

Valitsus teatas esmaspäeval, mismoodi hakatakse koroonaviirusega seotud piiranguid leevendama. Paljud mõtlevad nüüd, mida ja mismoodi saab suvel üldse ette võtta. Ametkonnad on lubanud anda lähiajal lisainfot.

Lisainfo ootamise ajal küsis Iltalehti asjatundjatelt, mida suvel võib ette võtta ja millele tasub tähelepanu pöörata. Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ja Ida-Soome ülikooli kliinilise bioloogia professor Jukka Pelkonen rõhutavad, et iga suvise tegevuse puhul tuleb hoolitseda selle eest, et nakkus ei leviks.

Tähtsaim asi, mida teha saab on 2-meetrise vahemaa hoidmine teiste inimestega. Tõbisena ei tohiks teistega kohtuda. Kui köhida, siis tuleb seda teha varrukasse või rätikusse. Järgida tuleb kätehügieeni, märgib professor Julkunen.

Suvepidudel tuleb eelistada vaba õhku

Valitsuse otsuse kohaselt asendub praegune 10 inimese kogunemispiirang alates juunikuust 50 inimesega. Terviseameti juht Mika Salminen ütles, et alates juunikuust on võimalik korraldada 50 inimesega pulmapidu, kui järgida turvanõudeid. Professor Pelkonen soovitab pulmapidu korraldada vabas õhus. Sama tõdetakse ka rahandusministeeriumi kantsleri Martti Hetemäki töögrupi raportis.

Välisõhus levivad pritsmed laiemalt ja nakatumise tõenäosus on väiksem. Samas tuleks siiski vahemaad hoida ja arvestada sellega, et mida rohkem inimesi on koos, seda suurem on nakatumise tõenäosus.

Professor Pelkonen soovitab pidudel järgida sama põhimõtet, mis välismaal söögikohtades: ühes lauas istub 4 inimest ja laudade vahe on 2 meetrit. Ühes lauas istuvad pere liikmed või isikud, kes muidu puutuvad lähedalt kokku.

Kuigi Hetemäki raportis on märgitud, et lapsed ja noored ei ole nakkusohtlikud, siis professor Pelkonen selles nii kindel ei ole. Vanematel inimestel on küll suurem oht nakatuda, kui palju inimesi on koos, aga see ei tähenda, et nooremad inimesed ei võiks olla nakkusohtlikud. Lisaks tasub tähele panna, et paljud levitavad viirust ilma haigusnähtudeta, seetõttu tuleks ka pidudel kaitsta ohustatud inimesi. Iga pere peaks ise otsustama, kuidas oma eakatega käitutakse. Üle 70-aastaste täielik eraldamine ei pruugi olla samuti parim lahendus.

Suvilas käimine

Professor Julkunen ei näe suvilas käimises ohtu. Maakoha suvilas kohtutakse vähem teiste inimestega kui linnas olles. Tavaliselt ollakse suvilas kas koos pere või lähimate sõpradega ja enamuse ajast ollakse vabas õhus. Professor Pelkonen arvab sama. Tema väitel soovitas suvilas olemist ka peaminister Sanna Marin.

Isegi kui kohalikus poes käia, on nakatumise või teiste nakatamise oht väike, kui järgida hügieenireegleid. Praegu on Soomes nii, et vahe Uusimaa ja ülejäänud Soome vahel pole rahvaarvu arvestades nakatumiste koha pealt enam eriti suur. Samas on paljudele kohtadele suvitajate saabumine oluline sissetuleku allikas.

Väliujulad, ujulad ja rannad

Valitsuse otsuse kohaselt tohib avalikke siseruume nagu ujulaid avada 1. juunist järk-järgult. Helsingis avatakse väliujulad alates juunist. Randa pääseb samuti suvel, aga seal tuleb järgida turvameetmeid.

Professor Julkuneni väitel pole tõendeid sellest, et koroonaviirus oleks levinud vee kaudu. Koroonaviirust eritub küll väljaheitesse ja kui vees on väljaheiteid, siis on nakatumise oht olemas. Väliujulates ja ujulates aga puhastatakse vett regulaarselt. Tavaliselt on ujudes vahemaa piisavalt suur.

Liikumine linnade vahel

Professor Julkunen ei näe takistusi kodumaisele turismile, kui kasutatakse vajalikke abinõusid nakkusohu vältimiseks. Puhkusele tasub sõita oma autoga, kui selline võimalus on olemas. Kui kellelgi on viirus, siis jääb see sellesse seltskonda.

Nakatumise oht kasvab siis, kui autoreisid on pikemad ja seltskonnas on inimesi, kes omavahel tavaliselt kokku ei puutu. Autos pole vahemaa hoidmine võimalik. Sama käib ka ühistranspordi kohta, kus nakatumise oht on suurem.

Söögikohad: ööklubis ei tasuks hommikuni pidutseda

Valitsus otsustas esmaspäeval, et alates juunikuust hakatakse avama söögikohti ja kohvikuid. Valitsuse otsusega on söögikohad suletud kuni 31. maini. Lisaks nõuab söögikohtade avamine seadusandluse muutmist, et saaks piirata inimeste arvu ja alkoholi pakkumise aega.

Professor Pelkoneni väitel on selge, et ööklubide lahti hoidmine hommikuni ja alkoholi pakkumine öö läbi on nakatumise koha pealt oht. Selleks ajaks on paljud juba nii joobes, et ei mäleta koroonast enam midagi. Füüsilise vahemaa hoidmine on klubides ja baarides väga keeruline. Baarileti äärde võib tekkida järjekord ja tantsupõrand olla rahvast täis. Kui alkoholi tarbitakse, siis sotsiaalne suhtlus kasvab. Ööklubisse ja baari minnakse selleks, et inimestega kohtuda.

Rootsi lauad keelatakse?

Professor Julkuneni väitel pole nakkuse levik söögikoha ventilatsiooni kaudu märkimisväärne. Kõige rohkem levib haigus otsese piisknakkuse kaudu. Samas pole välistatud, et viirus levib ka kaugemale õhuvoolude kaudu.

Toidu pakkumist buffet’ ehk Rootsi laua kaudu tuleks professor Julkuneni arvates tõsiselt kaaluda. Seal tekivad tavaliselt järjekorrad ja vahemaa hoidmine on raske. Kasvab ka puutenakkuse oht, kui ühtesid ja samu söögiriistu katsutakse.

Näitused, muuseumid ja lõbustuspargid

Valitsus lubas juba esmaspäevast raamatute välja laenutamist raamatukogudest. Raamatukogud ja muud avalikud siseruumid nagu muuseumid, teatrid, Rahvusooper ja kultuurimajad avatakse alates 1. juunist järk-järgult. Professor Pelkonen ei näe suurt nakatumise ohtu siseruumide näitustel ja muuseumides. Kui hoida vahet ja tunglemist ei teki, siis pole nakkuse oht suur. Ilmselt on avalikud kohad küllalt vaiksed peale seda, kui nad avatakse.

Professor Pelkonen ei näe suurt ohtu ka lõbustusparkides, aga sealgi tuleb järgida inimeste arvu piirangut ja hoida vahet teistega. Sama käib loomaaedade ja kinode kohta.

Linnanmäki ja Särkänniemi lõbustuspargid on valmis uksed avama alates juuni algusest, aga oodatakse veel ametkondade täpsemaid juhiseid.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/28209701-ad49-4e17-8569-6941aaba776d

Kommentaarid
(Külastatud 1,397 korda, 1 külastust täna)