Londoni ülikoolis London School of Hygiene and Tropical Medicine läbi viidud värskest uuringust selgub, et 10 protsenti koroonaviirusega nakatunutest kannab viirust edasi 80 protsendile uutele nakkuse saanutele.
See uuring kinnitab nn superlevitajate teooriat, mida on juba varem kahtlustatud, et on nn superlevitajad, kes levitavad koroonaviirust eriti palju. Briti uuring näitab, et enamus nakatunud inimesi ei levita viirust edasi peaaegu üldse. Haigus levib väikse hulga nn superlevitajate kaudu.
Superlevitamine on epidemioloogias kasutatav terrmin, mis tähendab organismi, mis levitab haigust suuremal hulgal kui tavalised nakatunud. Maailma tuntuim superlevitaja oli Tüüfuse-Mary’na tuntud Mary Mallon, kes töötas mitmetes majapidamistes ja nakatas üle 50 inimese 20. sajandi algul.
Miks mõned inimesed levitavad haigust edasi rohkem kui teised? Soome ökoloog ja evolutsioonibioloog Tuomas Aivelo kirjutab teadusväljaande Tiede blogis, et põhjuseks on bioloogilised erinevused. Mõned levitavad viirust hingamisteede kaudu rohkem edasi immunoloogilistel ja füsioloogilistel põhjusel. Mõned köhivad õhku rohkem viiruseid. Mõned on pealtnäha terved, aga levitavad palju viirust edasi. Geneetilised tegurid võivad teha mõnest inimesest superlevitaja, vahendab Iltalehti.
Aivelo samas märgib, et haiguse levikut mõjutavad ka asjaolud – näiteks pulmad, matused, kontserdid ja spordivõistlused on soodsad sündmused haiguse levikuks. Lohutav on see, et enamus nakatunutest haigust edasi ei levita. Kõige suurem riskitegur on ilma haigustunnusteta levitajad. Haigustunnustega inimesed teavad, et peavad haiguse leviku piiramiseks püsima kodus. Ilma haigustunnusteta inimesed seda ei tea ja seetõttu võivad levitada haigust palju edasi.
Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen samas märgib, et Briti uuringu tulemused on vastuolus patsientidelt kogutud andmetega. Helsingi ülikooli haigla teada on enamus nakatumistest saadud lähikontakti kaudu. Näiteks kui mõnes asutuses on tuvastatud nakatunud isik, siis on teised nakatumised olnud nendel, kes on olnud selle ühe nakatunuga lähikontaktis. Samas ei eita Järvinen, et superlevitajad on olemas. Samas ta ei usu, et neil on nii suur roll haiguse levitamisel.
Järvinen märgib, et kui superlevitajaid oleks rohkem, siis poleks haiguse nakatumiskordaja 2-3 vahel, vaid see oleks 15-20 vahel nagu leetrite puhul, mis levib samuti õhu kaudu. Näiteks Helsingi naistepäeva kontserdil, kus paljud nakatusid oli saal nii suur, et seal poleks saanud nakkust edasi kanda üks inimene, on teada, et seal oli mitu nakatajat saali eri kohtades. Saalis oli mitmeid nakatajaid, kes levitasid haigust oma lähikonnas.
https://wellcomeopenresearch.org/articles/5-67#f1
