Uus avastus: koroonaviirus kahjustab lisaks kopsudele ka neerusid, südant ja muid organeid

USA arstid tuvastasid, et koroonaviirus kahjustab lisaks kopsudele ka neerusid, südant ja muid organeid. Koroonaviirus põhjustab südamelihase põletikku, neerupuudulikkust, närvisüsteemi vaevusi, vereklompe ning seedeelundite ja maksa kahjustusi.

Koroonaviirus tapab, kuna kopsude väiksed õhupaunad muutuvad põletikuliseks ja ummistuvad, see omakorda pärsib organismi varustatust hapnikuga, vahendab Independent.

Lisaks kopsudele kahjustab koroonaviirus ka teisi organeid, mistõttu on ravi sageli väga raske. Probleemid pole seotud ainult tsütokiinitormiga ehk organismi immuunsüsteemi ägeda reaktsiooniga koroonaviirusele, mis pöördub organismi enda vastu.

Ligi pooltel koroonaviiruse patsientidel on uriinis verd, mis viitab neerukahjustusele, räägib USA Yale’i ülikooli arstiteaduskonna neeruhaiguste arst Alan Kliger, kes tegeleb koroonapatsientidele dialüüsi organiseerimisega. Nii New Yorgi kui ka Hiina Wuhani andmete põhjal on 14-30 protsenti koroonaviiruse patsientidest kaotanud neerutegevuse ning vajavad dialüüsiravi. New Yorgis on neerukahjustused nii levinud, et dialüüsi vajatakse järjest enam.

Alan Kliger märgib, et tema arvates kinnitub koroonaviirus ka neerurakkude külge ning kahjustab neid. Kui Wuhani arstid koroonaviiruse tagajärjel surnud inimesi lahkasid, siis leidsid nad, et 26-st patsiendist 9 olid kahjustunud neerud ja 7 patsiendil oli koroonaviirust ka neerudes. See näitab, et koroonapatsientidel avalduvad neeruprobleemid, mida 2002. aasta SARS-i puhul ei tuvastatud.

Koroonaviirus võib kahjustada ka südant. Hiina ja New Yorgi arstid on tuvastatud müokardiiti ehk südamelihase põletikku, lisaks võivad südame rütmihäired põhjustada südame seiskumist. Arstid on täheldanud, et inimesel on hingamisraskused, sellega seoses pakutakse ravi, aga siis järsku jääb süda seisma. See pole seotud kopsuprobleemidega ja praegu veel ei teata, millest see tuleb.

Hiinas läbi viidud uuringus tuvastati, et 40 protsendil koroonapatsientidest esinesid südame rütmihäired ja 20 olid muud südamekahjustused. Arvatakse, et see on seotud otsese viiruse mõjuga.

Seni on põhiliselt tegeldud koroonaviiruse mõjuga hingamisteedele, aga viirus ilmselt tungib ka teiste organite rakkudesse nagu neerud ja süda. Näiteks seedeelundites on samuti palju selliseid rakke, mis on vastuvõtlikud koroonaviirusele. Seedeelundid on suurepärane keskkond viirusele paljunemiseks.

Lisaks muule võib inimese immuunsüsteem seoses koroonaviirusega nö üle reageerida. Immuunreaktsioon põhjustab tsütokiinide tormi, mis omakorda kahjustab organeid. Paljudel koroonaviiruse patsientidel on arstid tuvastanud väga kõrgeid tsütokiinide koguseid. Suurel osal patsientidest põhjustab terviseprobleeme just tsütokiinide torm. Veel pole teada, miks mõnedel patsientidel esineb tsütokiinitorm, teistel mitte, see võib olla pärilik.

Tsütokiinitorme ravitakse ravimitega nagu tocilizumab, mida kasutakse vähihaigetel, kellel põhjustab tsütokiinitorme immuunravi.

Lisaks on arstid tuvastanud patsientidel lõhnataju kadumist, seda veel enne muude haigustunnuste ilmnemist. See tähendab, et koroonaviirus ründab inimese närvisüsteemi. Algul ei osanud arstid seda koroonaviiruse tunnust – lõhnataju kadumist ehk anosmiat kahtlustada. Hiljem on tuvastatud, et ligi 60 protsendil koroonapatsientidest esines maitse- ja lõhnataju kadumine. Umbes veerandil patsientidest esines anosmia juba enne teiste haigustunnuste ilmnemist, mistõttu võib see olla üks varajane nakatumise tunnus.

Samuti on arstid märganud, et neil patsientidel, kel oli maitse- ja lõhnataju kadumine, ei esinenud muid raskeid haigusnähtusid, mis on haiguse puhul surmavad. Väike hulk patsiente on kogenud meeltesegadust, madalat vere hapnikutaset ning isegi kaotanud teadvuse – see näitab, et viirus on jõudnud kesknärvisüsteemi. Pole teada, miks on eri inimestel nii erinevad haigusnähud.

Lisaks on veel täheldatud, et koroonaviirus muudab silmad punaseks, põhjustades konjunktiviiti ehk silma sidekesta põletikku. Ühes Hiina uuringus toodi välja, et kolmandikul olid silmad punased. See võib tulla asjaolust, et viirus sisenes organismi silmade kaudu, seetõttu soovitatakse kanda näo ees visiiri või kaitseprille.

Koroonaviirus mõjutab ka seedesüsteemi, põhjustades kõhulahtisust, oksendamist ja muid vaevuseid. Ühe uuringu järgi on pooltel koroonapatsientidel seedeprobleemid.

Lisaks on teateid selle kohta, et koroonaviirus ründab maksa. Ühel 59-aastasel New Yorgi patsiendil oli uriin tumedat värvi, mis viitab ägedale hepatiidile. Pärast seda, kui naisel tekkis köha, saadi aru, et tal on koroonaviirus. Koroonaviirusest põhjustatud hepatiidi kohta on tulnud väga palju teateid.

Lisaks on täheldatud, et koroonaviirus põhjustab vereklompe jalaveenides ja mujal veresoontes. Need klombid võivad hakata liikuma, jõuda kopsudesse ja põhjustada surma. Seetõttu kasutatakse koroonapatsientidel vereveeldajaid.

US doctors find coronavirus damages kidneys and hearts as well as lungs

The new coronavirus kills by inflaming and clogging the tiny air sacs in the lungs, choking off the body’s oxygen supply until it shuts down the organs essential for life.

(Külastatud 1,018 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid