Koroonaviiruse läbipõdemine võib jätta jälje: tundlikkuse kadumisest kuni kopsu- ja südamekahjustuseni

Koroonaviiruse puhul on räägitud surmajuhtumitest, aga vähem on räägitud neist patsientidest, kes on tervenenud. Neist tervenenutest paljudel on kadunud tundlikkus ning tekkinud kopsu- ja südamekahjustus.

Tõsisemate kahjustuste osakaal on küll väike, aga kuivõrd koroonaviirus nakatab väga paljusid inimesi, siis on kahjustustega inimesi miljonites, vahendab Daily Mail.

Peale 1918. aasta Hispaania gripi epideemiat kurtsid paljud depressiooni ja letargiat. Hispaania grippi haigestus kokku ligi 500 miljonit inimest üle maailma. Inimesed kurtsid Hispaania gripi tagajärjel unetust,  kuulmise ja lõhnataju kadumist ning nägemise hägustumist. Nüüd kardetakse, et koroonaviirusega võivad kaasnevad samasugused probleemid.

Juba peale 2003. aasta SARS-i epideemiat tuvastati psühhiaatrilisi ja neuroloogilisi vaevuseid. Võivad tekkida meeleolu häired, enesetapumõtted, hallutsinatsioonid, luulud ja jälitamismaania.

Kanada teadlased tuvastasid 2011. aastal nähtuse, mida nad kutsusid krooniliseks SARS-i järgseks sündroomiks, millega kaasnes pidev väsimus, valu, jõuetus ja depressioon. Varem on tuvastatud seos närvisüsteemi hädade ja hingamisteede haiguste vahel. Tuvastati, et pärast gripi läbipõdemist oli inimestel suurem oht depressiooni kujunemiseks kui neil, kes grippi ei põdenud.

Teadlased on teinud kindlaks, et iga viirus alates mumpsist lõpetades lümfipõletiku ja gripiga võib kaasa tuua väsimuse ja kurnatuse. Sümptomid on peavalu, valud liigestes, tursunud lümfisõlmed ning keskendumisraskused ja see võib kesta mitu kuud. Põhjust ei teata, aga arvatakse, et see võib tulla viiruse tekitatud põletikest või sellest, et viirus on organismis jätkuvalt sees.

Koroonaviirus võib samuti kaasa tuua kahjustusi, näiteks haigust põdenud inimesed on kurtnud, et neil kadus maitse- ja lõhnataju – selle kohta kasutatakse terminit anosmia. See võib olla ajutine, aga ka püsiv. Teadlaste arvates võib kooroonaviiruse läbipõdemine tuua kaasa püsiva maitse- ja lõhnataju kadumise. Sarnast asja on täheldatud tavalise gripi puhul, kus kahjustada saavad nina sees olevad tundlikud rakud.

Lõhnataju kadumine võib tunduda tühine, aga mitte nende jaoks, keda see puudutab. Neil inimestel võivad välja kujuneda närvisüsteemi häired ning depressioon. Lõhnataju on otseselt seotud maitsemeelega ja kui see kaob, siis võib kaduda söögiisu. Mõned inimesed võivad hakata eelistama vürtsikat kiirtoitu, mis pole tervislik.

Palju tõsisem häda on aga see, et koroonaviirus võib kaasa tuua kopsukoe kahjustuse, mis mõjutab hingamist. Koroonaviiruse läbi põdenud patsientidel on täheldatud 20-30 protsendi ulatuses kopsu tegevuse puudulikkust.

Lisaks võib koroonaviirus tuua kaasa südamelihase põletiku. See omakorda tekitab südamelihasesse armid, mis pärsivad tulevikus südame tööd. Kaasneda võivad südame rütmihäired. Probleemid südamega võivad tekkida olenemata sellest, kas inimestel oli varem südamehaigusi või mitte. Hiinas tuvastati, et ühel viiest koroonaviiruse patsiendist kujunesid välja südameprobleemid. Samuti arvatakse, et koroonaviirus võib tekitada püsivaid probleeme seoses aju ja närvisüsteemiga.

How a virus like this one could harm health long after recovery

Long after the lockdown is lifted and the pandemic has receded, the UK health service may still be treating vast numbers of long-term victims of the coronavirus. Worrying evidence from early studies of patients with Covid-19 is emerging to suggest the infection may leave behind debilitating conditions ranging from sensory loss to heart and lung damage.

(Külastatud 2,166 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid