Koroonakriisi mõju: Soomes töötav eesti arst pole lapsi näinud 7 nädalat

Soomes töötav eestlasest arst Karmen räägib, et pole lapsi näinud 7 nädalat ja igatsus on väga suur. Koroonaviirus on poolitanud pered kummalgi poolel Soome lahte.

Lõuna-Karjalas Parikkala tervisekeskuses töötav ja Lõuna-Eestist pärit arst suhtleb lähedastega telefoni teel. Eestis on 15-aastane poeg, 11-aastane tütar ja abikaasa, vahendab Yle.

Eesti koju on Karmeni töökohast maad üle 600 kilomeetri. Naine küsib lastelt telefoni teel, kas toad on koristatud ja kui ei ole, siis utsitab seda tegema. Lisaks soovitab ta lastele filme või saadab huvitavaid artikleid e-posti kaudu. Telefonikõned kestavad tavaliselt terve õhtu.

Arst tunnistab, et pere saab ilma temata hakkama, aga igatsus on suur. Tavaliselt jagab ta oma elu Eesti ja Soome vahel võrdselt: kaks nädalat Soomes ja siis kaks Eestis. Nüüd on ta Soomes olnud 7 nädalat jutti ja lõppu ei paista.

Koroonaviiruse leviku piiramiseks sulges Soome piiri 19. märtsil, mis muutis kahe riigi vahel töökäimise sisuliselt võimatuks. Tuhandete Soomes töötavate eestlaste jaoks tähendas see valikut Soomes oleva töö ja Eestis oleva pere vahel. Lihavõtte nädalavahetusel kadus viimane võimalus kahe riigi vahel liikuda, kuna reisilaevaliiklus lõpetati täielikult.

Karmeni jaoks oli otsus lihtsam, kuna töö Parikkala tervisekeskuses on tema põhitöö. Teine töö Lõuna-Eesti haigla sisehaiguste osakonnas on juhuslikum.

Soome on otsustanud jääda ka Helsingi ülikooli silmakliinikus töötav eestlasest silmaarst Maarjaliis. Ta on töötanud Helsingis viis aastat. Tavaliselt jagab ta end Helsingi ja teise kodulinna Tartu vahel, kus ta jätkab doktoriõpinguid. Siis tuli koroonakriis ja õpingud liikusid veebi.

Maarjaliis otsustas jääda Helsingisse, kuna tema töö on seal. Õppetöös osaleb õhtuti peale tööd. Tema panganduses töötav abikaasa, kes samuti Helsingi ja Tartu vahel pendeldas, tegi aga teise valiku. Mehe töökoht on Tartus ja ta jäi sinna. Õnneks on neil varasem kogemus kaugsuhtega. Naine elas poolteist aastat USA-s ja sel ajal peeti ühendust videokõnede kaudu. Videoteenused aga päris kokkusaamist ei asenda. Kõige raskem on see, et pole teada, kui kaua praegune olukord kestab.

Lisaks mehele ootavad naist Tartus tema vanemad, kes on mõlemad vanuse tõttu riskigrupis ja on seetõttu kodus karantiinis. Abikaasa viib naise vanematele koju toitu.

Soomes töötavate eesti arstide täpne arv pole teada, aga neid arvatakse olevat sadu. Soome arstide liidu andmetel oli 2016. aastal 425 eesti keelt emakeelena kõnelevat tööealist arsti, kes polnud Soome kodanikud. See statistika kajastab ainult Soomes ametlikult elavaid arste. Neid aga, kes käivad Soomes aeg-ajalt on tõenäoliselt palju rohkem.

Lisaks tavalistele arstidele töötavad Soomes eestlastest hambaarstid, medõed, ämmaemandad ja muud meditsiinitöötajad. Üks suuremaid eestlaste tööandjaid on Soome suurim era-arstikeskus Terveystalo. Seal töötab ligi 300 eesti arsti ja hambaarsti. Suurem osa arstidest töötavad nii Eestis kui Soomes. Mõned töötavad Soomes vaid lühiajaliselt, näiteks nädalavahetustel. Osa käib Soomes spetsialiseerumas ja naasevad siis Eestisse. Koroonakriisi ajal on ligi pooled Terveystalo eestlastest arstidest otsustanud jääda Eestisse.

Kokku töötab Soomes 50 000 – 100 000 eestlast. Kõige enam on eestlasi tööl ehituse valdkonnas. Näiteks Soome lõunaosas Uusimaal on 30 protsenti ehituse töötajatest välismaalased ja neist valdav enamus on eestlased. Eestlased ei ole koroonakriisi ajal Eestisse tagasi läinud, vaid on ehitusfirmade liidu andmetel jäänud Soome. Ehitusobjektidel Soomes töö jätkub. Vaikselt aga töö lõppeb ja uusi objekte enam juurde ei tule.

Soomes töötavate eesti ehitajate olukord võib saada probleemiks, sest enamasti elatakse kitsastes tingimustes ja niimoodi on kuude kaupa raske vastu pidada. Samuti valitseb nakatumise oht. Soomest Eestisse tagasi läinud töötajad on aga jäänud töötuks ja elavad töötutoetusest. Soomes tööl käinud eestlased saavad valida, kas võtavad end töötuks Soomes või Eestis.

Soomes töötavad eestlased loodavad siiski tagasi koju pääseda, kui mitte laeva, siis lennukiga. Koju tahetakse pääseda veel enne koolide suvepuhkuste algust.

Suomessa työskentelevä virolaislääkäri Karmen Vilde ei ole nähnyt lapsiaan seitsemään viikkoon – “Eivät he apuani tarvitse, mutta ikävä on kova”

Koronapandemia jakaa perheitä Suomenlahden eri puolille. TallinnaJoka ilta Parikkalan terveyskeskuksen lääkäri Karmen Vilde soittaa perheelleen Etelä-Viroon. Linjan toisessa päässä ovat aviomies, 15-vuotias poika ja 11-vuotias tytär. – Juttelemme siitä, mitä päivän aikana on tapahtunut. Kysyn, ovatko lapset siivonneet huoneensa. Jos eivät, pidän heille kannustuspuheen. Välillä suosittelen heille elokuvia tai lähetän kiinnostavia artikkeleita, Vilde kertoo sähköpostin välityksellä.

Kommentaarid
(Külastatud 1,073 korda, 1 külastust täna)