Kallid lennud, koroonapassid, palaviku kontroll – mis kõik muutub seoses koroonaga reisimises?

Koroonaviirus võib mõjutada reisimist vähemalt aasta või kaks. Piirideta maailma aeg on ilmselt läbi saanud, leiavad Soome asjatundjad.

Isegi siis, kui koroonaviirust suudetakse vaktsiiniga või muul moel piirata, võivad haiguse uued puhangud põhjustada piiranguid mitmel pool maailmas. Mis muutub ja kuidas on võimalik reisida? Soome Yle toob välja 6 momenti:

1. Piirideta reisimise aeg on ilmselt läbi

Uue reaalsusega harjumine võtab aega, räägib Välispoliitika Instituudi juhataja Mika Aaltola. Ta on uurinud pandeemiate ajalugu ja poliitikat. Vana juurde aga tagasipöördumist enam ei ole. Piirideta maailma aeg on tõenäoliselt läbi, märgib Aaltola.

Ta põhjendab oma sünget prognoosi sellega, et lennundusest on saanud haavatavus. Koroonaviirus levis igasse riiki lennukitega. Reisimise piiramine oli vaevaline, mis omakorda soodustas viiruse levikut. Lennuliine püüti säilitada viimase hetkeni. Nüüd peetakse seda veaks.

Pandeemia kontrollimine nõuab riikide vahelist koostööd. Seda aga pole silmapiiril näha. Eri maades on viirust tõrjutud eri meetodite ja tempoga. Šokk on olnud nii suur, et reisimist enam ei lubata. Raske on kujutleda, kuidas see olukord võiks muutuda. Ilmselt ei juhtu seda kunagi.

Turismi teadus- ja haridusinstituudi juht Antti Honkanen leiab, et reisimine enam endisel kujul ei taastu. On ebatõenäoline, et praegune olukord on möödas poole aastaga ja siis kõik taastub. Loodetavasti pole see surmahoop Schengeni vaba liikumise kokkuleppele.

2. Euroopa-sisene liiklus taastub kõigepealt

Riigipiirid avatakse tõenäoliselt siis, kui riikide sees piirangud leevenevad. Näiteks Euroopa Komisjon on soovitanud avada välispiiri viimases järjekorras.

Euroopas võib sisene liikumine hakata vabanema kõige varem sügisel, leiab Mika Aaltola. Euroopast välja pääseb hiljem. See juhtub järk-järgult ja nende riikidega, mida usaldatakse. Tähtsaks muutuvad riikidevahelised suhted. Et usaldatakse, et teine riik on kontrollinud olukorda piisavalt.

Nii Antti Honkanen kui Mika Aaltola leiavad, et kõigepealt taastuvad ühendused lähedaste maade vahel. Demokraatlikke riike usaldatakse rohkem kui Hiinat, Indiat või Indoneesiat. Lennuliiklus muutub valikuliseks.

Usaldust on vaja ka karantiinist loobumiseks. Praegu võidakse inimene panna peale riiki sisenemist kuni kuuks ajaks karantiini. Loodetakse, et Euroopa Liidus jõutakse niikaugele, et päritolu riigid kontrollivad reisijate tervist nii, et teda poleks enam vaja sihtriigis karantiini panna. Koroonakarantiinid on aga jõus niikaua, kuni paremat võimalust pole: testimist, ravi või vaktsiini. Samas võib arvata, et ka peale vaktsiini on inimkond hirmul.

3. Reisija elu muutub: palaviku mõõtmine, jälgimisäpid ja koroonapassid

Reisijate tervisekontroll võib muutuda rutiinseks. Nii arvab lisaks Aaltolale ja Honkanenile ka Soome turismifirmade liidu juht Heli Mäki-Fränti. Ta meenutab, et peale 2001. aasta terrorirünnakut võeti kasutusele turvameetmed, mis on jõus siiani. Nii võib juhtuda ka nüüd. See on algul vajalik, kuni inimesed hakkavad taas reisimist usaldama, märgib Mäki-Fränti.

Palavikku ja muid asju hakatakse kontrollima enne lennukile või laevale minekut. Või siis küsitakse vastavat arstitõendit. Ilma näomaski ja desinfitseerimiseta ilmselt enam reisida ei lubata. On räägitud ka koroonapassist, mis näitab, kas inimene on viirusele immuunne.

Koroonapassist võib sõltuda inimese võime reisida, räägib Välispoliitika Instituudi juhataja Mika Aaltola. Reisijaid võidakse sundida kasutama spetsiaalset mobiiliäppi, millega saab isikut jälgida. Inimesel, kelle kohta sellist teavet pole, võib olla raskem lennukisse pääseda.

Tehnoloogilised lahendused on vajalikud ka selleks, et olukord võib muutuda kiiresti seoses haiguse kontrolli ja uute piirangutega. On võimalik, et seoses koroonaga hakatakse reisimist piirama rohkem kui oleks vaja. Vabal liikumisel on ka vastaseid.

4. Ohud muudavad reisimise vastumeelseks: täistuubitud lennuk võib olla hirmutav

Koroona-aeg tekitab inimestes hirmusid ja nad ei pruugi tahta enam endisel moel reisida. Vähemalt algul kaalutakse reisimise vajadust rohkem, leiavad Aaltola, Honkanen ja Mäki-Fränti. Eriti need, kel on kroonilised haigused, väldivad lennukeid ja lennujaamu.

Praegu pole teada, kui palju tervis turismi mõjutab: kas hakatakse vältima suurlinnu ja eelistama väiksemaid kohti või kas eelistatakse ühistranspordile oma autot. Võõraviha võib samuti pead tõsta. Iga piiriületaja on potentsiaalne oht.

Mika Aaltola märgib, et reisijaid võidakse hakata järjestama: kes on kriitiline reisija. Kas äri, pere või puhkus on ühtviisi olulised, kui reisimist piiratakse. See on raske olukord, eriti seetõttu, et Lõuna-Euroopale on turistid väga olulised.

5. Turism võib muutuda väheste luksuseks, odavad nädalalõpureisid jäävad ajalukku

On tõenäoline, et reisimine muutub kallimaks vähemalt mõneks ajaks. Mida kauem kriis kestab, seda vähemaks jääb lennufirmasid. Lisaks väheneb kaugtöö tõttu ärireisimine. Kallid äriklassi piletid on aga rahaveski, millega peeti üleval odavaid turistiklassi pileteid. Paljud ettevõtted ei julge aga oma töötajaid enam epideemia või piirangute ohu tõttu maailma laiali saata. See kõik tähendab, et lennureise jääb vähemaks.

Kui reise on vähem, siis saab ühelt reisijalt küsida lennu eest kõrgemat hinda. Lisaks piirab lendamist kliimapoliitika. Kui ettevõtete ja majapidamiste sissetulekud vähenevad, siis hoitakse kokku just reisimise arvelt. Turismifirmade liidu juht Heli Mäki-Fränti ütles, et reisimist hakati piirama juba enne koroonakriisi. Sellised reisid nagu nädalalõpp Hamburgis jäävad ilmselt ajalukku.

6. Lühimaareise on rohkem, aga keegi ei tea, mis ees ootab

Kas suvepuhkuse reiside idee tuleb käesoleval aastal maha matta? Heli Mäki-Fränti arvates hakkab turism uuesti arenema lähireisidest: suvilad, lähedased kohad, võibolla laevad. Ta on lootusrikas, et suve lõpus pääseb Euroopas juba liikuma.

Antti Honkanen aga ei usu seda, et soomlased käesoleval suvel üldse kuhugi reisivad. Ta ei oota suuremat tungi isegi kodumaal. Aga praegu on väga raske üldse midagi prognoosida. Samas ei kao inimeste soov reisida mitte kuhugi.

Välispoliitika Instituudi juhataja Mika Aaltola sõnul võib turismi senisel kujul kadumine olla paljude jaoks šokeeriv. Ta tunnistab, et ei unista ise enam eriti Vahemere saartele reisimisest.

(Külastatud 995 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid