Soome tööandjad ähvardavad reisil olevaid töötajaid palgast ilmajätmisega – kas karantiinis inimest võib vallandada?

Soome tehnoloogiaettevõtete liit on ähvardanud jätta palgast ilma need töötajad, kes on läinud välismaale peale 12. märtsi ja sinna jäänud ja kelle puhul pole võimalik rakendada kaugtööd.

Nimetatud päeval hoiatas Soome välisministeerium, et soomlased ei peaks enam reisima välismaale. Lisaks otsustas valitsus, et kõik, kes välismaalt pärast seda naasevad, peavad jääma 14 päevaks karantiini, vahendab Iltalehti.

Tehnoloogiaettevõtted leiavad, et peale 12. märtsi reisile läinud töötaja on teinud seda omal vastutusel ning seetõttu on ta töölt eemal endast tuleneval põhjusel. Kui töötaja pole tööl, siis ei pea tööandja palka maksma.

Turu ülikooli tööõiguse professor Seppo Koskinen peab aga olukorda mitmetahuliseks. Kui näiteks töötaja läks Eestisse selleks, et olla oma viimaseid päevi lapseootel naisele toeks ja tööandja teatab, et ei maksa palka, siis pole selline teguviis õigustatud. Vahel on töötajal välismaal käimiseks mõjuv põhjus.

Palga maksmise peatamiseks peaks olema veel mõni muu põhjus peale selle, et pole järgitud ametivõimude reisisoovitusi. Selleks põhjuseks võib olla näiteks puhkusel olija teadlik hoolimatus. Näiteks kui keegi uhkustab sellega, et saab kõigele vaatamata reisile minna. See on töötajast tulenev põhjus.

Tööst kõrvale jäämisel võivad olla aga juba tõsisemad tagajärjed. Samas leiab professor Koskinen, et karantiin ei saa olla põhjuseks töötaja vallandamiseks. Tagajärjed peavad olema põhjendatud. Kui töötaja ei saa töölt eemal olles palka, siis on see juba piisav tagajärg. Vallandamiseks peab olema mitmeid eksimusi, lisaks peab enne tegema hoiatuse.

Koskineni arvates on palgamaksmise katkestamine sarnane olukorraga, kui töötaja ilmub tööle joobes. Tööandja võib sellise töötaja saata mitmeks päevaks koju ilma palgata. Tegemist on distsiplinaarkaristusega.

Soomes kavandatakse praegu eriti laialt kodutööde võimalusi. Neis tuleb kokku leppida kas suuliselt või kirjalikult, nii nagu muudeski tingimustes. Kokku tuleb leppida ka tööturvalisuses ning tööruumide vastavuses. Samuti tuleb kokku leppida tööaja ja töövahendite osas.

Tööõnnetuste osas on kodus töötamine erandlik. Paljud tööandjad peavad kodus tööd tehes juhtunud õnnetusi tööõnnetusteks ja edastavad teate kindlustusele. Tasub mõelda aga sellele, kuidas töötamine muuta turvalisemaks.

Koskinen soovitab töötajaga kaugtööl juhtunud õnnetuste korral tööandjatel tulla vastu, et ei tekiks hiljem küsimusi, kas tööõnnetus hüvitatakse või mitte.

https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/e0b49d83-bee0-4fd3-8ba4-aa0f9b8842a5

Kommentaarid
(Külastatud 3,339 korda, 1 külastust täna)