Soomes Helsingis töötav kopsuarst Jere Reijula märgib podcastis oma kogemuse põhjal patsientidega, et koroonaviirus on väga kole haigus, mida ei soovita mitte kellelegi.
Reijula märgib podcastis oma töökogemuse põhjal Meilahti kopsukliinikus, et haigus on väga eriline. Ja väga tüütu, kui nii võib öelda. Meilahti kopsukliinik on üks neist kohtadest, kuhu praegu koroonaviiruse patsiente paigutatakse.
Tänasel reedel oli Helsingi haiglas kokku 81 koroonapatsienti, kellest 57 olid osakonnas ja 24 intensiivravil. Surnuid on kokku kuus. Reijula märgib podcastis, et patsiente tuleb kogu aeg juurde, ja seda kiirenevas tempos.
Tüüpiline stsenaarium on selline: esimene nädal on haiguse nähud leebed, siis teisel nädalal haigus ägeneb. Patsiendid tuuakse haiglasse tavaliselt haiguse 10. päeval. Osa teavad, kust nad nakkuse said, osa mitte, vahendab Helsingin Sanomat.
Esimesed patsiendid olid tulnud välismaalt, aga nüüd on palju juba Soomest nakkuse saanud inimesi. Osa patsiente ei tea, kust nad võisid haiguse saada. Laborianalüüside põhjal on raske prognoosida, kellel haigus ägeneb. Maksanäidud on paljudel tõusnud, samuti on esinenud kõhulahtisust.
Paljudel esineb hüpoksia ehk organismi hapnikupuudus ja sellest tulenev kesknärvisüsteemi hapnikuvaegus. Tegemist on salakavala nähtusega, kus hingamine ei kiirene vaatamata hapnikuvaegusele.
Paljudel juhtudel esineb kõrge palavik. Mitmel patsiendil on see tõusnud 40 kraadini ja püsinud seal mitu päeva. Sellega kaasnevad teadvuse häired ning kehv enesetunne. Patsientidel on olnud lihasvalu ja tugev köha. Osal juhtudel areneb asi edasi intensiivi, aga sealt on ka tagasi tuldud. Osa on saanud juba koju. Teisest küljest osa patsientide olukord halveneb päev-päevalt.
Valdav osa patsientidest on varem olnud terved. Esimesed kogemused näitavad, et alla 50-aastased toibuvad kergemini. Mõned räägivad, et see on raskeim haigus, mida nad on kunagi põdenud. Osa on hirmul, osa aga taluvad rasket haigust paremini. Paranemine on aeglasem võrreldes tavapärase bakteriaalse kopsupõletikuga. Head ravimit haiguse vastu ei ole ja see paneb muretsema ka arste. Muidu on arstid harjunud sellega, et iga haiguse vastu on olemas ravim, aga selle haiguse puhul seda pole.
Suurim probleem on olnud see, et haiguse tuvastamine võtab väga kaua aega. Läheb mitu päeva, enne kui saadakse laborist vastus võetud proovidele. Probleemiks on ka kaitsevahendid, mis on otsa lõppemas. Näiteks Austrias on kasutatud võtet, kus patsiendi voodi külge on ühendatud mingi kaameraga seade, näiteks iPad, kust saab patsienti jälgida. See vähendab vajadust kaitsevahendite järele, kuna patsiente ei pea nii tihti kontrollimas käima. Meilahtis hakatakse seda varianti järgmisest nädalast proovima.
View this post on Instagram
COVID -19 uusi podcast jakso uudesta koronaviruksesta. Tietoa taudista ja ensimmäiset kokemukset taudista keuhko-osastolta. Linkki biossa. #keuhkopodcast #keuhkosairaudet #keuhkoklinikka #covıd19 #meilahtihospital #korona
