Asjatundjad peavad koroonaviiruse vaktsiini loomist 18 kuuga väga optimistlikuks

Asjatundjad peavad koroonaviiruse vaktsiini loomist 18 kuuga väga optimistlikuks, kuna näiteks AIDS-i tekitava HI-viiruse vaktsiini väljatöötamisega on tegeldud intensiivselt 30 aastat, aga vaktsiini pole ikka veel.

USA teadlane Michael Kinch ütles, et soovis noorena lahendada HI-viiruse vaktsiini probleemi, aga vaktsiini pole siiani, vaatamata sellele, et HIV-i tagajärjel on surnud 30 miljonit inimest, vahendab Bloomberg.

 

-Reklaam-

 

Kinch märkis, et eeldatakse, et vaktsiini loomine on võimalik, aga sellesse eeldusse tuleb suhtuda väga kainelt.

Vaktsiini peetakse küll haiguse vastu kõige paremaks ja odavamaks lahenduseks, mis ideaalis annab immuunsuse kogu eluks, aga vaktsiini loomine ei pruugi olla sugugi lihtne. Enamust vaktsiine testitakse aastaid, enne kui need kasutusse lubatakse. 12-18 kuud on erakordselt optimistlik stsenaarium. Koroonaviiruse vaktsiinide loomisel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, mille kasulikkust pole varem inimestel ära tõestatud.

Isegi tavameetodil välja töötatud vaktsiinidel võivad olla kõrvalnähud, mis piiravad või koguni keelavad nende kasutamise. Näiteks firma Sanofi poolt välja töötatud dengue’i viiruse vaktsiin põhjustas osal inimestest kahjulikke kõrvalnähtsuid, mistõttu vaktsiini kasutamine keelustati. Firma SmithKline Beecham  (nüüd GlaxoSmithKline Plc) välja töötatud borrelioosi vaktsiin eemaldati 2002. aastal kasutuselt, kuna see tekitas artriiti.

Maailma juhtivad asjatundjad on näinud mitmeid optimistlikke lubadusi. 1984. aastal lubas toonane USA terviseminister Margaret Heckler, et paari aastaga saab valmis HI-viiruse vaktsiin. Seda oodatakse siiani.

Teadlased üritavad nüüd kiirkorras välja töötada vaktsiini, mille peale kulub tavaolukorras 10 aastat või isegi enam. USA nakkushaiguste keskuse direktor Anthony Fauci on lubanud koroonaviiruse vaktsiini 18 kuu jooksul. Kümned maailma firmad ja ülikoolid on asunud vaktsiini väljatöötamisega tegelema, nende hulgas Sanofi, Johnson & Johnson ning Moderna Inc.

Üks edukamaid on seni olnud Moderna, mis kasutab viiruse geenide lisamist inimese rakkudesse, et need saavutaksid immuunsuse. 16. märtsil oli vaktsiini proovitud inimese peal. Seda meetodit pole varem vaktsiinide puhul proovitud.

Teadusajakirja Science peatoimetaja Holden Thorp ütles, et inimeste seas üles köetud ootused vaktsiini kiire loomise suhtes võivad anda tagasilöögi, kui selgub et tulemust niipea ei saavutata. Siis kaotavad inimesed usu teadusse ja teadlastesse.

Sama käib ka koroonaviiruse ravimite kohta. Ravimifirma Gilead Sciences Inc peaks peagi jõudma valmis Ebola ravimi remdesiviri testimisega koroonaviiruse patsientide peal. Regeneron Pharmaceuticals Inc andis samuti teada, et võib koroonaviiruse ravimi välja töötada.

Vaktsiinid peavad ravimitest olema turvalisemad, kuna neid süstitakse tervetele inimestele lootuses, et nad ei haigestu. Arvatavalt taandavad firmad end vastutusest, kui vaktsiini saajatega peaks midagi juhtuma, kahjud jäävad valitsuste kanda. Seetõttu peaks inimesed olema vaktsiinide suhtes ettevaatlikult optimistlikud, rõhuga sõnal ettevaatlik, märgib Thorp.

Vaktsiine välja töötavad firmad aga süstivad optimismi nii inimestesse kui investoritesse, mistõttu on Moderna aktsia hind kerkinud 50 protsenti ja teise vaktsiinifirma Inovio Pharmaceuticals Inc. aktsia hind on kahekordistunud. Inovio plaanib alustada vaktsiini katsetamist inimeste peal aprillikuus. Hiina vaktsiinifirma CanSino Biologics Inc on teatanud, et alustab samuti inimkatsetega.

Londoni investeerimisfirma 4BIO Capital partner Dmitry Kuzmin ütles, et inimesed on liiga optimistlikud. Samas tunnistas ta, et positiivsed märgid on olemas.

Holden Thorp märkis, et koroonaviirus ei muteeru nii kiiresti kui näiteks HIV, mistõttu võib vaktsiini väljatöötamine olla lihtsam, samas pole kindel, et vaktsiin saadakse valmis enne, kui enamus inimesi maailmas on juba viirusega nakatunud. Thorp ütles, et usub vaktsiinidesse, aga praegu on tegemist võidujooksuga, kus viirus on teistest 4-5 ringiga ees, mistõttu on vaja suuri jõupingutusi, et järgi jõuda.

Scrippsi uurimisinstituudi viroloogia professor Andrew Ward ütleb, et lõpuks teeb vaktsiin viiruse levikule lõpu, aga enne seda on tegemist rahvatervise hädaolukorraga, mille vastu aitavad rahvatervise meetmed, mitte teadus.

(Külastatud 231 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid