ANALÜÜS: Seni pole ühegi koroonaviiruse vastu vaktsiini suudetud teha, kas uus koroonaviirus on erand?

Vaktsiini pole suudetud luua 17 aastat tagasi Aasias möllanud SARS-i ega 7 aastat tagasi Lähis-Idas levinud MERS-i vastu. On tehtud mitmeid katseid, aga edu pole saavutatud.

Kui praegu uurimisasutused üle maailma kiirustavad uue koroonaviiruse vastu vaktsiini looma, siis on küsimus, kas seekord on asi erinev. Tavaliselt likvideeritakse haigusepuhanguid ravimite ja vaktsiinidega, aga vaktsiinide väljatöötamine on väga keeruline ja pikaajaline protsess, mis võib kesta aastaid, vahendab South China Morning Post.

Lisaks on vaktsiinide väljatöötamine väga kallis. Näiteks USA-s on hinnatud, et uue koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamine võib maksma minna miljard USA dollarit. Sellele lisaks tuleb veel rajada tehas, kus vaktsiini toodetakse.

Uus koroonaviirus sai alguses Hiinast Wuhani linnast detsembrikuus ja sellega seotud haigus sai nime Covid-19. Kahe eelmise koroonaviiruse puhangu, SARS-i ja MERS-i puhul hakkasid teadlased samuti vaktsiine välja töötama.

Erinevalt SARS-ist ja MERS-ist on uue koroonaviiruse puhul hakatud tegutsema kiiremini. Praeguseks on viiruse genoom juba kindlaks tehtud ja avalikustatud ning on olemas ka raha vaktsiini tootmiseks, seda nii Hiinas kui mujal maailmas. Vähem kui kaks kuud pärast uue viiruse tuvastamist 7. jaanuaril on alustatud juba vaktsiinide loomkatsetega, et kindlaks teha, kas need tõstavad immuunsust. Inimkatsed peaks laiemalt algama aprillikuus. See kiirus on muljetavaldav, kui arvestada, et varem on sellistel puhkudel jõutud inimkatseteni paari aastaga.

SARS-i puhul töötati välja 33 vaktsiini kandidaati, aga ainult 2 neist jõudsaid inimkatseteni. MERS-i puhul jõudsid inimkatseteni 3 vaktsiini kandidaati 48-st. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et uue koroonaviiruse puhul on vaktsiini oodata 18 kuu pärast. Tavaliselt võtab vaktsiini loomine aega vähemalt mitu aastat, aga Ebola puhul suudeti seda protsessi kiirendada. Sama loodetakse nüüd Covid-19 puhul.

Mõned teadlased aga peavad nii kiiret ajagraafikut liiga optimistlikuks, kuna selle aja jooksul pole võimalik kontrollida vaktsiini turvalisust. Vaktsiini loomine pole lihtne protsess, kõigepealt peab valmis olema vaktsiini kandidaat koos tootmisasutusega. Siis testitakse vaktsiini loomade peal, et teha kindlaks, kas vaktsiin töötab, räägib Austraalia Monashi ülikooli nakkushaiguste epidemioloogia professor Allen Cheng. Siis testitakse vaktsiini inimeste peal, et teha kindlaks, kas see tekitab immuunsüsteemis reaktsiooni, ning siis tuleb doosi täpsustada, et kindlustada, et vaktsiin töötaks ja ei tekitaks kõrvalnähtusid.

Edasi peavad vaktsiini kinnitama ametivõimud ning siis tuleb seda tootma hakata ja valitsused peavad seda ostma, mis kõik võtab aega. Tavaliselt võtab see protsess aega 10 aastat, et nimoodi nullist vaktsiin välja töötada. Isegi kui kõik läheb libedamalt, kulub ikka vähemalt paar aastat.

Esimene Ebola vaktsiin kinnitati detsembris, 5 aastat pärast väljatöötamise algust. Vaktsiini loomise protsessi aeglustasid inimestel avaldunud kõrvalnähud. WHO kiirendas Ebola vaktsiini loomise protsessi, muidu oleks veel kauem aega läinud.

Mitmed asjatundjad, kes on vaktsiini loomise suhtes optimistlikumad leiavad, et isegi parimal võimalikul juhul praeguse epideemia ajal vaktsiin valmis ei saa. Vaktsiini pole võimalik valmis saada rutem kui aastaga, leiab Johns Hopkinsi tervisekeskuse teadur Amesh Adalja. Isegi kui vaktsiini väljatöötamist kiirendada, ei saa see vajalikus koguses valmis praeguse haiguspuhangu ajal.

WHO nõunik ja Londoni epidemioloogiaprofessor Peter Smith leiab, et vaktsiini inimkatsete viimase staadiumini käesoleval aastal ei jõuta. Inimkatsed võivad käesoleval aastal alata, aga nende viimaste staadiumiteni ei jõuta.

Olukorras, kus SARS kadus üldse ära 2003. aastal tekib küsimus, kas uue koroonaviiruse vaktsiin tasub end ära. Teadlaste väitel sõltub tasuvus sellest, kas haigus tuleb tagasi. Kui epideemia kestab ainult käesoleval aastal, siis pole vaktsiini loomisel mõtet. Kui aga haigus jääb korduma, siis tasub vaktsiini väljatöötamine end ära, räägib WHO nõunik Stanley Plotkin.

Kui haigus enam ei kordu, siis on väga raske vaktsiini efektiivsust kontrollida. Kui haiguse praegune piiramine on efektiivne ja epideemia vaibub, siis polegi vaktsiini toimet võimalik kontrollida. Samas kui arvestada, kui palju inimesi on maailmas nakatunud, siis on haiguse kadumine vähetõenäoline. Uus koroonaviirus levib hästi inimkogukondades, sellist omadust SARS-il ei olnud. Seetõttu võib arvata, et haigus kuhugi ei kao ja vaktsiinil on mõte olemas.

Icahni meditsiinikoolis viroloogiale ja vaktsiinidele spetsialiseerunud mikrobioloogiaprofessor Florian Krammer sõnab, et koroonaviirus levib tõenäoliselt mitme talve jooksul. Tema väitel arvatakse, et selle viiruse levikut on võimalik kontrollida, aga tegelikult pole see võimalik. Seetõttu levib viirus üle terve maailma. Esimese lainega kõik ei haigestu ja ei saavuta immuunsust, mistõttu haigus tuleb mitmel aastal uuesti tagasi. Kuivõrd uus koroonaviirus levib nagu gripp, siis on levikut piirata võimatu.

Mitte keegi pole veel kunagi üritanud gripi levikut piirata meetmetega, mis on praegu maailmas ette võetud nagu piiride sulgemine ja sotsiaalne distantseerumine. Praegu on näha, et neil meetmetel pole mingit tulemust olnud. Kui tahta aga kõiki inimesi vaktsineerida, siis läheb vastavate tootmisüksuste rajamine maksma 500-700 miljonit USA dollarit ning tootmise ettevalmistamine suurte koguste jaoks võtab aega 4-5 aastat.

Vaktsiinide puhul pole kiirustamine võimalik, kuna vaktsiini tuleb anda täiesti tervetele inimestele ja seetõttu peab olema vaktsiin kindel. See pole sama, mis ravimite katsetamine haigete inimeste peal. Vaktsineerimisel on inimorganismile pikaajaline mõju. Vaktsiinide tööpõhimõte on treenida immuunsüsteemi kas viiruse osa või nõrgestatud viirusega. Vaktsiin ise organismi ei jää, küll aga antikehad, mis kaitsevad organismi hilisema nakatumise eest.

Seni pole maailmas olemas mitte ühtegi töötavat koroonaviiruse vaktsiini, seetõttu puudub kogemus ja info võimalike kõrvalmõjude kohta. Kogemuse puudumine tähendab omakorda seda, et vaktsiini väljatöötamisel peab olema kõige tähtsam turvalisus. Ühelt poolt tahetakse vaktsiin kiiresti valmis saada, teiselt poolt peab see olema täiesti turvaline.

(Külastatud 668 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid