Soomes tehti sood kraavidega kuivendades suur viga, mille parandamine võtab sadu aastaid

Soomes kuivendati kraave kaevates sood, et nõnda metsamaad juurde saada. Sellega aga tehti suur viga, kuna soode kuivendamine tähendab heitgaaside suurenemist. Asja tagasi pöörata ka ei saa, kuna see halvendaks veelgi olukorda.

Soomes on paljudes kohtades soid kuivendatud ja seal kasvab nüüd mets. Pealtnäha on kõik hästi. Praegu on aga teadlased välja selgitanud, et soo kuivendamisega eraldub atmosfääri süsihappegaasi. See omakorda kiirendab kliima soojenemist, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Kui sood kuivendatakse, siis maapind kuivab ja turvas saab hapnikku. Sellele järgneb sohu talletunud süsiniku paiskumine atmosfääri. Lisaks atmosfäärile eraldub süsinikku ka vette.

Endistest soodest eraldub Soomes atmosfääri ligi 8 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. Võrdluseks: terve Soome transpordi vastav number oli möödunud aastal 11,7 miljonit tonni. Tõsi, samal ajal kasvab soodes mets, mis omakorda seob osa süsihappegaasi kaks korda enam. Probleem on aga selles, et puidust eraldub süsihappegaas aastakümnete pärast atmosfääri, soos turba sees püsib süsinik igavesti.

Alles viimastel aastatel on hakatud aru saama, et soode kuivendamine on kliima seisukohast terav probleem. Soome riik toetab jätkuvalt sookraavide kaevamist, seda on tehtud viimased pool sajandit.

Probleem on Soomes väga suur, sest kuivendatud soid on väga palju. Soome on maailmas üks soisemaid riike, pindalast kolmandik on soo. Sellest ligi pool on kuivendatud ja seal kasvab mets. Soome kuivendatud soodest eraldub atmosfääri suur kogus heitgaasi. Praeguste teadmiste valguses on soode kuivendamine olnud korvamatu viga, aga probleem on selles, et selle vea parandamine võib olla veel suurem viga. Teada on, et soode taastamisega eraldub atmosfääri veelgi rohkem gaase.

Küsimus on valikutes: soo taastamise puhul eraldub korraga teatud hulk gaasi, aga kui peale jääb kasvama mets, siis jääbki gaase eralduma.

Soode kuivendamise buum algas Soomes 1950ndatel aastatel. Spetsialistid rääkisid, et see võimaldab 30 aastaga kolmekordistada saadava puidu hulka. Ja nii ka sündis. Paljudel metsaomanikel kuivenduseks raha polnud, aga riik toetas. Majanduslikus mõttes on soode kuivendamine olnud Soomes suur edulugu. Endistes soodes kasvab nüüd ligi 11 miljardi euro väärtuses puitu ehk neljandik kogu Soome metsast.

Soode kuivendamise mõju hakati uurima 1990ndate aastate alguses. Juba siis teati, et süsinikku eraldub, aga polnud teada, kui palju. Uute kuivenduste toetamine lõpetati 1990ndatel aastatel ära, aga vanade kraavide korrastamise eest makstakase toetust tänaseni. Lisaks toetab valitsus ka kraavide kinni ajamist.

Soomes oli 2019. aastaks soid taastatud viis promilli ehk 30 000 hektarit. See on Espoo linna suurune ala. Kõiki soid on aga võimatu taastada. Põhjus on selles, et ka siis tekib gaase. Kui vesi tuleb tagasi, siis eraldub metaani. Metaan on aga 30 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Erinevalt süsinikdioksiidist aga metaan hajub atmosfääris 12 aastaga. Näiteks Sudaanis vabanes seoses üleujutusega sooaladelt aastatel 2011-2014 ligi kolmandik terve maailma metaanist. Sama protsess on käimas Siberis igikeltsa sulamise tagajärjel.

Soomes on välja arvestatud, et kui sood taastada, siis kasvaks gaaside hulk praeguselt 8 miljonilt tonnilt 8,7 miljonile tonnile aastas. Samal ajal kaoks neljandik Soome metsavarudest ja selle võime süsinikku siduda. Soo ennistamine soojendaks kliimat järgmised 60-500 aastat.

Ühte asja aga soovitatakse: see on lõpetada kraavide korrastamise toetamine. Seeläbi kraavid järk-järgult täituvad ja pinnas muutub soisemaks. Nii on võimalik jätta puud kasvama ja lasta sool omasoodu taastuda. Kõigi soode taastamine oleks kallis, kraavide kinniajamine maksaks ligi 4 miljardit eurot.

Metsaomanike jaoks pole soode taastamine eriti ahvatlev, kuna võrreldes metsaga ei too soo eriti midagi sisse. Kraavidesse on investeeritud aastakümneid, et kasvaks korralik mets ja saaks puitu müüa, et investeeringud tagasi teenida. Küll on aga tulevikus võimalik müüa saastekvoote, kui selgub, et Soome heitgaaside hulk tänu soode taastamisele väheneb. Praegu aga vastav süsteem veel puudub.

Loimme ison ilmasto-ongelman, kun halusimme tehdä Suomen soista metsää – valitettavasti korjaamiseen menee vuosisatoja

Nykyään tiedetään, että suon kuivaaminen aiheuttaa hiilivuotoa. Silti sen takaisin muuttaminen voi pahentaa tilannetta. Vaalassa Pohjois-Pohjanmaalla sijaitsee Murtosuon tila, jossa metsä kasvaa ainakin silmämääräisesti hyvin. Metsä on kuitenkin entinen suo. Se on saatu muutettua metsäksi ojittamalla se vuosikymmeniä sitten, ja viimeksi tukkeutuneet ojat kunnostettiin kymmenisen vuotta sitten, kun omistaja vaihtui.

(Külastatud 345 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid