Soomes kasvab narko- ja alkosurmade arv

Soomes kasvas eelmisel, 2018. aastal narko- ja alkoholijoobe tagajärjel surmade arv. Kokku kasvas narkosurmade arv üle 20 protsendi ja moodustas 261.

Narkootikumide manustamise tagajärjel hukkus Soomes eelmisel aastal 261 inimest ehk rohkem kui kunagi varem. Narkosurmasid oli 61 võrra enam kui eelneval aastal, edastas Statistikakeskus.

Narkosurmade arv on Soomes kasvanud kolm aastat järjest. Kõige enam lisandusid 20-29-aastaste surmad. Enamus surmadest saabus mitme aine kasutamise tagajärjel, kus narkoaine mõju oli otsustav. Tavalisem on ravimite ja narkoainete koosmõju.

Kolm neljast surmast saabus opioidide kasutamise tagajärjel. Peamiselt põhjustasid surma sünteetilised opioidid.

Alkoholisurmad kasvasid samuti eelmisel aastal, aga jäävad maha tippaastatest 2007-2009. Siis suri alkoholi tagajärjel üle 2000 inimese aastas. Alkoholiga seotud haigustesse ja alkoholimürgitusse suri eelmisel aastal 1 683 inimest, neist mehi oli 1 269 ja naisi 414. Võrreldes üle-eelmise aastaga suri alkoholi tagajärjel rohkem üle 100 inimese. Kolm neljast alkoholi tagajärjel surnust olid üle 55-aastased.

Kõige sagedasemad surma põhjused olid eelmisel aastal veresoonkonna haigused, kasvajad ja demetsus ning Alzheimer. Viimase 10 aastaga on dementsuse ja Alzheimeri surmade arv kasvanud 47 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 5 protsenti.

Tilastokeskus

Julkaistu: 16.12.2019 Tilastokeskuksen kuolemansyytilaston mukaan Suomessa kuoli vuonna 2018 huumausaineisiin 261 henkilöä, mikä on 61 enemmän kuin edellisenä vuonna. Huumausainekuolemien määrä on kasvanut kolmena peräkkäisenä vuonna. Eniten lisääntyivät 20-29-vuotiaiden kuolemat. Suurin osa huumausainekuolemista oli tapaturmaisia moniainemyrkytyksiä, joissa huumeen osuus oli merkittävin. Huumekuolemat 2006-2018 (EMCDDA:n määritelmä) Huumeiden pitkäaikaiskäytöstä aiheutuneet kuolemat lisääntyivät suhteessa eniten.

(Külastatud 149 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid