Soome naine kuulis 24-aastaselt, et tema isa on anonüümne spermadoonor – keegi ei tea, kuidas see teadmine lastele mõjub

Soome naine Mari räägib, et väikselt imestas ta koos õe ja vennaga, miks nad on kõik nii erinevad. Teiste perede õed-vennad olid sarnased. Visati nalja, et väike vend on lapsendatud Vietnamist, kuna tal olid pruunid silmad.

Praegu 28-aastane Mari teab nüüd laste välimuse erinevuse põhjust: iga lapse isa on erinev. Nad on eostatud spermadoonori abil, vahendab Yle.

Mari tunnistab, et tundis end väga kehvasti, kui tõe teada sai. Selgus, et tema isa ei ole võimeline lapsi saama. Soomes on spermadoonori lapsi küsitletud Tampere ülikoolis läbi viidud teadustöö käigus. Seni polnud Soomes seda teemat keegi uurinud. Ajakirjanduses räägitakse muudkui kunstlikust viljastamisest, aga keegi ei tea, mida tunnevad need lapsed.

Soome terviseameti andmetel tehakse Soomes aastas 13 000-14 000 kunstlikku viljastamist. Neist vähem kui viiendikul juhtutel sünnivad lapsed. Viiendik kõigist kunstlikest viljastamistest tehakse spermadoonori rakkudega. See number on tõusuteel, kui hakatakse pakkuma ka munarakudoonori abil tehtud protseduure.

Kuivõrd lapsi planeeritakse üha vanemas eas, siis suureneb tulevikus kunstlikult viljastatud laste arv. Enamus sellistest lastest saavad tõe teada alles täiskasvanuna. Enamasti kaasneb selle teadmisega šokk. Võib tekkida ärritus ja viha, miks sellest varem pole teada antud. Paljud tunnevad, et oleks justkui vale elu elanud. Laste jaoks võib tekitada lisaküsimusi geneetiline taust – millised omadused on päritud spermadoonorilt. Kes see doonor üldse on? Kardetakse geneetilisi haigusi.

Spermadoonori lastel avaldub pärast tõe teadasaamist uus identiteet. Need, kes on varem sündinud, oma isa teada ei saa. Uus seadus jõustus 2007. aastal ja sellest ajast on võimalik saada teada spermadoonorite andmeid.

Isa jälitamine on võimalik geenitestidega, aga seni on see õnnestunud vaid ühel soomlasel. 2018. aastal tuli avalikuks info soome mehest, kes leidis üles oma isa, kuna isa õde oli andnud oma andmed geenipanka.

Spermadoonori laste puhul on tavaline, et suhe isaga muutub pärast teadasaamist. Enamasti nad ei aruta seda asja oma isaga. Lapsed enamasti ei tea, kas isa üldse teab, et ema on neile sellest rääkinud. Kardetakse isa reaktsiooni. Enamasti aga isast lahti ei öelda, kuna geenidest on tähtsamad kasvatus ja kodused olud.

Mari kuuli 24-vuotiaana, että hänen biologinen isänsä onkin tuntematon spermanluovuttaja – “Kukaan ei tiedä, miten nämä lapset asian kokevat”

Viidennes hedelmöityshoidoista tehdään lahjoitetuilla sukusoluilla. Lahjoittajaisän löytäminen aikuisena on vaikeaa. Nuorempana Mari hämmästeli siskonsa ja veljensä kanssa, mikseivät he näytä toisiltaan. Muiden perheiden sisaruksilla oli paljon samaa näköä. – Heitimme vitsiä, että pikkuveli on adoptoitu Vietnamista, koska hänellä on kauniin ruskeat silmät ja meillä ei. Vitsi naurattaa 28-vuotiasta Maria.

(Külastatud 113 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid