Soomes räägitakse palju lastega peredest, aga tegelikkuses kasvab plahvatuslikult üksi elavate vallaliste arv

Soomes on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult üksi elavate vallaliste inimeste hulk. Ühe inimesega majapidamisi on Soomes juba 44 protsenti.

Üksielamist peetakse psühholoogiliseks nähtuseks, aga see on paljuski seoses inimeste elatustaseme tõusuga, kus üksi on võimalik ära elada. 2018. aastal oli Soomes 1,2 miljonit ühe inimesega majapidamist, mis moodustab 44 protsenti. 1985. aastal oli selliseid majapidamisi vaid 28 protsenti, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Kõige enam on üksikuid majapidamisi Helsingis, Turus ja Tamperes. Eelmisel aastal oli neid Helsingis 163 000, Tamperes 66 000 ja Turus 55 740. Sama trend on ka teistes kõrge elatustasemega riikides. Rootsis ja Hollandis on üksi elavate hulk kasvanud kiiremini kui Soomes. Rootsis on üksi elavaid inimesi isegi üle poole. Soomes Turus on samuti üksi elavaid inimesi üle poole. Selliseid omavalitsusi on Soomes kümmekond.

 

 

Üksikud inimesed on suurtes ja väikestes kohtades siiski üsna erinevad. Kõige enam kasvab Soomes üksikute vanemate naiste osakaal. Naised elavad kauem ja üle 75-aastastest naistest elab üksi 75 protsenti. Soome üksikud naised ei ole sellised nagu sarjas Sex and the City, edukad karjäärinaised, vaid pigem vanemad inimesed, kel on raske toime tulla.

Suurem oht on üksi jäämisel meestel. Kui mees ei leia endale keskea saabudes partnerit, siis on suur tõrjutuse oht. Naiste puhul tuleb üksi jäämine sellest, et partner sureb ja siis elatakse elu lõpuni üksi.

Soomes räägiti enne valimisi palju lastega perede, õpilaste ja pensionäride toimetulekust, aga tegelikkuses on kiiresti kasvav grupp üksi elavad inimesed, kes elavad toimetuleku piiril.

Soomes on varem üksi elamist piiratud vanatüdruku- ja vanapoisi maksuga, mis kehtestati 1930ndate keskel ja mis kehtis kuni 1975. aastani. Kõige kõrgem maks oli vallalistel ja sellele järgnesid lastetud paarid, kõige vähem maksustati lastega peresid. Üksi elavaid hakati karmimalt maksustama, kui nad said 24-aastaseks. Nii julgustati inimesi abielluma ja lapsi saama.

Põhjamaade heaoluühiskonna mudel aga eelistab üksikuid inimesi, mitte peresid. Maksustamine on individuaalne ja see ei sõltu perest ega abikaasast. Pärast valimisi on Soomet tabanud rahvastikupaanika, kus räägitakse ainult sellest, kuidas soomlasi sünnitama panna. Üksi elavatest ei räägi enam keegi. Samas on üksikuid inimesi üha enam, mistõttu peaks ka nende peale mõtlema, näiteks luua kortermajadesse ühiskondlikke ruume.

Päättäjät puhuvat vain lapsiperheistä, vaikka sinkkujen määrä räjähtää: Näillä 10 paikkakunnalla puolet talouksista on yhden hengen ruokakuntia

Kaupunkien sinkkuja, maanviljelijöitä ja leskiä ei yhdistä juuri mikään. Turkulainen Ina Virtanen on ainoa lapsi. Hän syntyi Raumalla ja muutti opiskelemaan ja töihin Turkuun. Kolmekymppinen Virtanen on asunut yksin kymmenen vuotta. – Viihdyn yksin, mutta toisaalta olen hyvin sosiaalinen. Vietän paljon aikaa kotini ulkopuolella.

(Visited 174 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid