Soomes on hakanud kopsuvähki haigestuma naised, kes ei suitseta, põhjus on müstika

Viimasel ajal on soome naistel suurenenud kopsuvähki haigestumine, sealhulgas neil, kes ei suitseta. Põhjus pole teada ja enamasti tuvastatakse haigus liiga hilja.

Lisaks Soomele sageneb mittesuitsetavatel naistel kopsuvähki haigestumine ka mujal maailmas. Põhjus pole veel teada, vahendab Iltalehti.

Haigust põhjustavad tegurid pole teada ja need võivad olla erinevad eri riikides. Mittesuitsetavate naiste haigestumine kopsuvähki on juba pikaajaline trend. 10-20 protsenti kopsuvähkidest on mittesuitsetajatel. Nüüd tahetakse Soomes välja selgitada, millest see tuleb.

Enamus kopsuvähkidest tekib siiski suitsetamisest. Suitsetajate tõenäosus kopsuvähki haigestuda on 15-30 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Osa mittesuitsetajate kopsuvähi juhtumitest tuleb passiivsest suitsetamisest ehk siis, kui hingatakse sisse teiste suitsetajate suitsu.

Üks põhjus, miks mittesuitsetajad haigestuvad võib olla just passiivne suitsetamine. Varem võis näiteks söögikohtades suitsetada. Mõjutada võib ka lapsepõlves kogetud vanemate suitsetamine. Teada on, et passiivne suitsetamine lisab kopsuastma ja kroonilise kopsuhaiguse ohtu. Kopsuvähi tekkemehhanism võib olla samalaadne. Samuti tuleks kontrollida, kas kopsuvähki esineb enam teatud ametites.

Kopsuvähki võivad põhjustada näiteks asbest, eri mineraalained ja mürgised põlemise jäägid. Asbest ja suitsetamine koos on eriti ohtlikud ka siis, kui asbestiga kokkupuutest on möödunud aastaid. Asbest aga naiste puhul ilmselt suurenenud haigestumist ei põhjusta.

Kopsuvähki tekitab ka maapõuest eralduv radoon. Soomes on radooni võrreldes teiste riikidega suhteliselt palju. Kõige enam on radooni Soome lõunaosas. On võimalik, et põhjused on geneetilised. Vananedes tekkivad geenides mutatsioonid, mis võivad põhjustada kasvajaid. Võimalus on ka see, et mõjutavad autoliikluses ja tööstuses tekkivad väiksed osakesed. Võimalik, et põhjus on mitme teguri summa.

Kopsuvähi puhul on kõige suurem probleem see, et eelarvamused takistavad haiguse varajast avastamist. Soomes on kopsuvähi avastamine ja ravi tulemused kehvemad kui mujal Põhjamaades. Mittesuitsetajatel ei osata kopsuvähki kahtlustada, aga suitsetajate puhul peetakse kopsuhädasid iseenesest mõistetatavaks. On ka juhtumeid, kus suitsetaja ei pöördu arsti poole, kuna kardab süüdistavat suhtumist. Uuringute järgi ei osatud 58 protsendil kopsuvähki haigestunutest haigust esialgu kahtlustada. Algul peeti vaevusi mingiks muuks haiguseks.

Diagnoosimise probleemide tõttu on kopsuvähid Soomes arenenud juba kaugele, enne kui need avastatakse. Tavaliselt kopsuvähi puhul vaevusi ei esine, kuna kopsukude ei tunne valu. Vaevused tekivad siis, kui haigus on laienenud juba mujale organitesse. Inimene ühtlasi kohaneb väikeste muutustega kopsudes. Aeglaselt kasvav vähk vähendab kopsumahtu, aga inimene ei pruugi seda märgata. Varajane diagnoos on aga kopsuvähi puhul oluline, kuna ainus ravivõimalus on lõikus ning seda tuleb teha siis, kui vähk pole veel kaugele arenenud. Praegu saab aga lõigata vaid iga viiendat patsienti, kuna ülejäänutel on kasvaja arenenud juba liiga kaugele.

Kopsuvähke on mitut liiki. Mõnede puhul on abi ka ravimitest, aga kõigi puhul see ei aita. Pärast kopsuvähi diagnoosimist on soome meestest viie aasta pärast elus veel 11 protsenti, naistest 15 protsenti. Seetõttu soovitavad arstid pöörduda arsti poole kohe, kui ilmnevad hingamisprobleemid. Näiteks 3-4 nädalat kestnud limane köha vajaks juba kontrolli. Kui lima sees on verd, tuleks kohe pöörduda arsti poole.

Hingamisprobleeme võivad põhjustada ka astma ja krooniline kopsuhaigus, aga tihtipeale on põhjuseks kasvaja. Kopsuprobleemidega patsiendid tuleks saata tihedamini röntgenisse. Seda peetakse organismile kahjulikuks, aga kaasaja seadmetel on kiirgus väga väike. Röntgen on odav ja lihtne võimalus kopsuvähi varajaseks avastamiseks. Mujal maailmas on mõeldud ka kopsuvähi sõeluuringute peale suitsetajate hulgas, aga Soomes pole seda veel plaanitud. Kardetakse, et see põhjustab ülediagnoosimist, kus hakatakse tuvastama ja ravima ka väikseid aeglaseid kasvajaid, mis inimese eluajal talle mingeid vaevusi ei valmistaks.

Hiljainen keuhkosyöpä yleistyy tupakoimattomilla naisilla Suomessa – syy on mysteeri

Keuhkosyöpään sairastuu yhä enemmän naisia. Suurin osa keuhkosyövistä tulee vuosia tai vuosikymmeniä tupakoineille, mutta yhä suurempi osa sairastuneista on tupakoimattomia naisia. Ilmiö on yleistynyt Suomen lisäksi muuallakin maailmalla. Syytä ei vielä tiedetä. – Taustalla olevat altistavat tekijät ovat vielä pimennossa. Syyt voivat myös olla erilaisia eri maissa, kertoo keuhkoterveysjärjestö Filha ry:n pääsihteeri ja keuhkosairauksien erikoislääkäri Tuula Vasankari.

(Külastatud 1,222 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid