Punaarmee kompenseeris Talvesõjas sõdurite sooje riideid 100 grammi viinaga päevas, aga sel olid kurvad tagajärjed.
Varem tsaariarmees oli viina andmine sõduritele tavaline, aga hiljem Punaarmees keelati see ära. Jaanuaris 1940 aga võeti viin uuesti kasutusele, kuna sõdurid külmetasid puuduliku rõivastuse tõttu. Selle kohta olid väljas dokumendid Peterburi sõjameditsiinilises muuseumis, vahendab Ilta-Sanomat.
Viina jagati sõduritele NLiidu toonase kaitseministri ehk rahvakomissari Klement Vorošilovi otsusega. Seetõttu kutsuti seda „rahvakomissari sada grammi”.
Tankistid sai kahekordse koguse, 200 grammi viina päevas. Lennukipilootidele anti 100 grammi konjakit. Alkoholi andmist põhjendati sellega, et see annab organismile soojatunde ning vähendab hirmu. Lisaks sisaldab viin palju kaloreid.
Muuseumi näitusel on siiski üleval arsti hoiatused selle kohta, et alkoholil võivad olla soovitule vastupidised tagajärjed. Alkohol laiendab veresooni ja sellega soojuse eraldumine suureneb. On kindlaks tehtud, et purjus inimene külmub kiiremini kui kaine. Seetõttu ei võta viina joomine talvel vajadust soojade rõivaste järele, vaid see suurendab vajadust nende järele.
Talvesõja ajal kogesid Punaarmee sõdurid omal nahal, et viina antav soojus on petlik. Viin ei hoidnud ära külmumist, vaid see hoopis suurendas külmumisi, eriti siis, kui viina joodi rohkem. Näitusel on väljas pildid mustaks külmunud jalalabadest ja varvastest. Jalgade külmumised olid tavalised, sest Punaarmee sõduritel puudusid algul soojad jalatsid. Nimelt oli arvestatud, et sõda kestab lühikest aega.
Arstid hoiatasid muu hulgas ka selle eest, et viin võib kahjustada sõdurite võitlusvõimet. Nimelt on teada, et viina mõjul ei suuda inimene enam objektiivselt olukorda õigesti hinnata. Viin oli villitud väikestesse pudelitesse, millest mõned on näitusel väljas. Pudelisse mahtus 2 detsiliitrit ja üks pudel oli mõeldud kahe sõduri peale. Tegelikkuses aga jõid sõdurid rohkem, kuna langenute osa jagati ellujäänute vahel.
Muuseumi Talvesõja-osas on palju juttu ka vere loovutamisest ja vereülekannetest. Nimelt hakati Talvesõja ajal tegema rohkem vereülekandeid, kuigi seda tunti juba varem. Talvesõda valmistas nõukogude arste ette katsumisteks, mis hiljem tulid kasuks teises ilmasõjas. Talvesõja kaotused olid nõukogude poolel väga suured, aga neist kaotustest võeti õppust.
Peterburi sõjameditsiinilises muuseumis on Talvesõja-teemaline näitus avatud kuni järgmise, 2020. aasta juunini. Muuseum asub aadressil Lazaretnaja ulitsa 2.
https://beta.is.fi/kotimaa/art-2000006326214.html#
