Ületöötamisest on saanud Soomes suur probleem, mida ei taheta märgata

Üha enam inimesi kannatab Soomes ületöötamise käes, aga seda ei taheta märgata, mistõttu probleemid korduvad ja süvenevad.

32-aastane soomlanna Kati on läbi põlenud juba kolmel korral. Esimene kord oli kohe pärast kooli lõpetamist, kui ta töötas CV-sse kogemuste saamiseks korraga neljas kohas. 21-aastaselt avastati tal maohaavand, vahendab Yle.

27-aastaselt osales Kati ühes filmitootmise projektis, pärast mida ei suutnud ta üle poole aasta tööl käia. Käesoleval suvel oli Kati jälle tööst eemal. Ta võttis eelmiselt töökohalt läinud aasta oktoobris haiguslehe ja ei naasnud tööle pikka aega.

Kati lugu on üha tavalisem 30-aastaste soomlaste hulgas. Nn millennialide põlvkonda (sündinud aasatel 1981-1996) on nimetatud juba läbipõlejate põlvkonnaks.

Soomlaste tööelu uurinud professor Charlotta Niemistö peab läbipõlemist suureks probleemiks. See tekib intensiivsetel töökohtadel, kus töö liigub inimesega koju kaasa. Kui inimene pole ise läbi põlenud, siis ta teab kedagi, kes on.

Ületöötamisest on saanud uus normaalsus ja sel on nii head kui halvad küljed. Juhtumite avalikustamine meedias on aidanud ületöötamisega seotud stigmat vähendada. Kui sellest on lihtsam rääkida, on lihtsam ka abi saada. Lisaks on tekkinud suur ühiskondlik arutelu, mis aitab leida probleemile lahendusi.

Mõned millennialid on teinud ületöötamisest omale omaette eesmärgi. Arvatakse, et kui see pole veel saabunud, siis pole endast veel piisavalt antud. Tänapäeval on inimestel karjääri jooksul ületöötamine üha tavalisem ja selleks tasub kõigil valmistuda.

Ületöötamist peetakse normaalseks, kui enne seda suudetakse midagi ära teha. Siis võetakse pikem paus ja puhatakse välja. Ületöötamise puhul tuleb aga arvestada, et pausid muutuvad järjest pikemaks, kuni inimene pole võimeline enam üldse tööd tegema.

Soomes tõusid vaimse tervise probleemid eelmisel aastal esimest korda kõige levinumaks haiguslehtede võtmise põhjuseks. Iga päev maksab sotsiaalkindlustusamet Kela 4,6 miljonit eurot vaimse tervise probleemiga patsientidele. Iga neljas töötaja on tundnud ületöötamise märke. Enamasti saavad ületöötanud depressiooni diagnoosi, et neil oleks õigus saada haigushüvitist.

Soomes pole ületöötamist eraldi uuritud. USA-s tehtud uuringust selgus, et millennialide hulgas on stressi ja töötundide hulk kõige kõrgem. Sellele lisaks võib olla juhtumeid, mida ei registreerita.

Ületöötamise üks tunnuseid on see, kui kogu aeg on kiire ja selline tunne, et midagi ei jõua ära teha. Kiirustamise tõttu inimene enam tööd ei naudi ning ka tulemused kannatavad. Enamasti töö juures sellest välja ei tehta, et inimesel on tööd liiga palju.

Ületöötamine pole praegu veel meditsiiniline diagnoos, kuigi vaimse tervise probleemide põhjuseks on ületöötamine. Kui Kati pärast haiguslehele jäämist teatas ülemusele, et võttis haiguslehe ületöötamise tõttu, oli ülemusel sellega raske leppida. Ülemus ütles, et töötajal on stress ja sellest tuli kurnatus. Tegelikkuses aga ei soovinud ülemus teha töökohal muudatusi, mis oleks aidanud ka paljusid teisi töötajaid.

Millennialid on esimest korda olukorras, kus töökoht pole enam kindel ning iga hetk võib tulla koondamine või tekkida vajaduse uue töö järele. Vanematel põlvkondadel on lihtne öelda, et nemad üle ei töötanud, kuna nemad pole elanud sedavõrd ebakindlas maailmas.

Paljud töötajad ignoreerivad ületöötamisega seotud vaimse tervise probleeme kartusest töökohast ilma jääda. Ületöötamise puhul on millennialidel tavaks vahetada täielikult töökohta või eriala.

Selline olukord, kus inimesed lahkuvad töökohtadelt ja uued tulevad asemele ei lahenda aga probleeme, kuna need korduvad ja süvenevad. Asi lõppeb sellega, et väga palju inimesi on vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehel.

Kati puhul lõppes asi sellega, et ülemus leidis, et ta ei saanud lihtsalt oma tööülesannetega hakkama. See on alus inimese vallandamiseks. Samas oli Kati enne seda kõigega hakkama saanud ja teda oli ühtelugu kiidetud. Katil oli tunne, nagu oleks teda näkku löödud. Lõpuks ta ei läinudki enam tööle, mis ta haigeks tegi.

Ületöötamine on üha tavalisem, kuna ettevõtetes pole juhid asjast teadlikud. Tööalane kurnatus ei tähenda, et töötaja oleks halb. Kui ülemus nii arvab, siis on see andeksandmatu. Ettevõtetes võiks olla aluseks lihtne koormuse mudel: töötajad peaks olema ühtviisi võimekad ettevõttesse tulles kui sealt lahkudes. Kui lahkutakse haigena, siis on probleem suur.

Soomes räägitakse ületöötamisest, aga seda vaid üksikisiku või ühiskonna tasemel, ettevõtte või organisatsiooni tasemel sellest ei räägita. Igas organisatsioonis peaks aga sellest rääkima. Eriti tähtis on see inimeste esimestel töökohtadel. Noortel on enamasti suurem soov hakkama saada ja kui organisatsioonis on kultuur, et „vaid tugevad jäävad ellu”, siis ei suuda inimene oma piiri tunnetada, kuna kogu aeg on tunne, et midagi on puudu. Noor inimene elab oma mullis, kuni kukub jõuetult kokku. Ülemustel on väga tähtis roll töökultuuri arendamisel.

Soomes kardetakse nüüd, et kui tööhullud millennialid ise asuvad juhtivatele kohtadele, siis muutub asi veelgi hullemaks, sest nemad on eeskujud ja nõuavad ka alluvatelt tohutut pühendumist ainult tööle, nii et kõik muu kõrvale jäetakse. See tähendab, et üha enam inimesi põleb töö juures läbi ja jääb haiguslehele.

Työuupumuksesta on tullut vaarallisen normaalia – silti sitä ei ymmärretä työpaikoilla: “Sitä ei oteta vakavasti, kun nälkäisiä tulijoita on jonossa”

Kati ei palannut enää työhönsä uuvuttuaan. “Nyt ihmiset vain lähtevät, kun raja tulee vastaan. Se ei ratkaise ongelmia”, sanoo työelämätutkija. 32-vuotias Kati on työuupunut jo kolme kertaa. Lukion jälkeen Kati yritti kerätä CV-merkintöjä ja tienata rahaa tekemällä muutamia kuukausia neljää työtä samanaikaisesti. 21-vuotiaana Kati koki ensimmäiset burnoutin oireet, ja hänellä todettiin alkava vatsahaava.

(Külastatud 808 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid