Kõigepealt esinevad haigusnähud, aga siis enesetunne paraneb – paljud teevad selle vea, et ei lähe eluohtliku ajuinfarktiga kohe haiglasse

Ajuinfarktil on mitmeid tunnuseid – näiteks tunduvad poekotid liiga rasked, kuigi nad pole üldse täis, või siis muutub kõne segaseks ja üks suupool ei taha kuuletuda.

Mõne aja pärast muutub olukord paremaks ning siis teevad paljud selle vea, et jäävad ootama hommikut ega lähe kohe arsti juurde. Loodetakse, et olukord läheb iseenesest üle, vahendab Helsingin Sanomat.

Inimesed jäävad koju ootama, või mis veel hullem, lähevad magama, räägib Helsingi haigla neurokeskuse peaarst Sami Curtze. Tema väitel on inimeste teadlikkus ajuinfarkti kohta viimase paarikümne aastaga paranenud, aga ikka tuleb patsiente, kes on lasknud asjal liiga kaugele areneda.

Infarkt ei taba ainult vanureid. Ajuinfarkti patsientidest 21 protsenti on alla 65-aastased tööealised inimesed. Alati ei saa inimene ise sellest aru ja üksi elades ei jõuta tavaliselt piisavalt kiiresti haiglasse. Inimene saab aru, et midagi on valesti, aga ei saa aru, milles asi.

Pärast ajuinfarkti tuleb haiglasse minna võimalikult ruttu. Varases staadiumis on võimalik seda ravida nii, et kahjustused on minimaalsed. Parimal juhul võib infarkti üldse ära hoida. Kiire abi võib ära hoida enneaegse surma.

Infarkti puhul ei tule minna tervisekeskusesse, vaid otse haiglasse. Helsingis on üle poole nendest, kes on läinud kiiresti haiglasse ja kellele on tehtud soone laiendus või ummistuse veeldamine või mõlemad asjad, on taastunud kas täielikult või peaaegu täielikult.

Ligi 20 protsenti on taastunud täielikult ja 22 protsenti peaaegu täielikult, nii et vaevus ei sega elamist. Ligi 16 protsenti taastuvad, aga neile jääb väike puue. Enamasti ei takista see tööle naasmist. See võib olla näiteks jõuetus ühes käes ja jalas.

Kui aga oodata terve öö enne haiglasse pöördumist, siis võivad tagajärjed olla hävitavad. Selle aja jooksul ajus toimunud kahju pole võimalik enam heastada. Haiglasse tuleb aga ikka minna, et ära hoida edasine kahju ja saada teada, millest see tuli.

Ajuinfarkti puhul ummistub üks veresoontest. Rakud surevad toitainete nagu suhkru ja hapniku puudusest. Ajurakud ei talu üldse hapniku puudust, seetõttu on muutused kohesed. Esimesed muutused tekivad juba minutitega alates ummistusest. Tavaliselt kulgeb veri ka teisi kanaleid pidi, mistõttu liigub veri mõnda veel ringi. Kahjustatud ala aga hakkab ajus järjest suurenema. See, kuidas kahjustus areneb, on individuaalne.

Vaevused tekivad peale infarkti kohe, aga siis hakkavad leevenema. See on põhjus, miks paljud patsiendid jäävad koju, arvates, et asi paraneb iseenesest. Alati tasub aga haiglasse minna, sest mäng võib olla läbi juba ühe tunniga. Mõnedel juhtudel on võimalik patsient päästa ka mitme tunni pärast, aga tavaliselt jäävad teatud vaevused püsima.

Ajuinfarkti tavalised tunnused on ühe kehapoole halvatus, ühe kehapoole tundlikkuse vähenemine, suunurga lõtvumine ja kõne muutumine pudruks.

Lisaks on vaevused raskused kõnest ja kirjast arusaamisel, vaatevälja hägustumine, ühe silma mööduv nägemise piiratus või pimedus, topeltnägemine, neelamisraskused, uimasus, iiveldus ja oksendamine.

Ajuinfarktidest suurem osa on ära hoitavad. Peamised põhjused on kõrge vererõhk, suitsetamine, ülekaal, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, diabeet ja südame rütmihäired.

Üks riskitegur on ka kõrge kolesterool. See üksi pole ohtlik, aga kui esineb veel mõni, näiteks suitsetamine, kõrge vererõhk ja ülekaal, siis kasvab ajuinfarkti oht mitmekordseks.

Ajuinfarkti võivad saada ka täiesti terved inimesed, selle eest päriselt keegi kaitstud pole. Ohtu saab vähendada ka siis, kui inimene on juba saanud infarkti, selleks, et teist infarkti ära hoida. Lisaks saab infarkti ära hoida verd veeldavate ravimitega.

Ensin tulevat oireet, mutta sitten olo paranee, ja silloin osa tekee kohtalokkaan virheen – Näin tunnistat hengenvaarallisen aivoinfarktin oireet

Kädet tuntuvat voimattomilta, vaikka kauppakassit ovat vain puolillaan. Puhe puuroutuu ja toinen suupieli ei tahdo totella, vaikka kuinka yrittää hymyillä. Mitä oikein tapahtuu? Hetken kuluttua olo jo hieman helpottuu. Josko tämä menisi tästä yön aikana ohi. Osa ihmisistä jää edelleen kotiin seuraamaan vointiaan aivoinfarktioireiden iskiessä, kertoo ylilääkäri Sami Curtze Husin Neurokeskuksesta.

(Külastatud 965 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid