Soomlanna lasi teha puusaliigese operatsiooni, ent midagi läks nihu ja nüüd on jalad erineva pikkusega

Soomlanna Minna lasi teha omale puusaliigese operatsioonid, ent midagi läks valesti ja nüüd on üks jalg teisest paar sentimeetrit lühem.

Esimene puusaliigese operatsioon tehti 2014. aastal. Kõik oli hästi, kuni jalg 2015. aastal liigesest välja tuli. Pärast seda kordus sama asi veel kaks korda 2015. aasta jooksul, vahendab MTV.

Siis tehti Minnale parandusoperatsioon, kus pandi piiraja peale, et jalg enam liigesest välja ei tuleks. Tuli välja, et esimesel korral oli tehisliiges pandud valesti, mistõttu hakkas jalg välja käima. Parandusoperatsioon pidi asja parandama.

Kõik oli korras, kuni 2017. aasta aprillikuus tehti teise, vasema puusa tehisliigese operatsioon. Kohe pärast seda tundis naine, et midagi on valesti. Opereeritud jalg hoidis sissepoole ja seljas oli valu.

Naine ütles seda arstile, aga arst ütles, et see on seotud operatsioonijärgse paistetuse ja lihasjäikusega. Alles operatsioonijärgse kontrolli käigus selgus vaevuste põhjus: vasema puusa lõikusel oli tehtud viga, mistõttu oli üks jalg jäänud teisest kaks sentimeetrit lühemaks.

Ent sellega probleemid ei lõppenud. 2017. aasta lõpus läks parem jalg uuesti liigesest välja. Pärast seda saadeti naine tehisliigestele spetsialiseerunud haiglasse, kus talle tehti uus parandusoperatsioon. Naine küsis arstilt, kas oleks võimalik operatsiooni käigus korvata eelmiste operatsioonide käigus tekkinud jalgade pikkuste vahe, aga arst ütles, et ta võib proovida, aga tõenäoliselt pole enam midagi teha.

Operatsiooni käigus paranes olukord poole sentimeetri võrra, aga jalgadele jäi ikka 1,5 sentimeetrine pikkuste vahe.

Naine küsis, kas tal on õigust hüvitisele, aga seda ei määratud. Pärast kolmandat operatsiooni tõdes arst, et enam jalgu opereerima ei hakata, kuna see oleks liiga riskantne.

Nüüd on naine olukorras, kus tal on elu lõpuni jalad erineva pikkusega. Naisele pakuti kinga sisse pandavat sisetalda, aga operatsioonide käigus paistetas vasem jalg nii üles, et ei mahu enam koos tallaga kinga sisse. Hiljem kasutas ta paksema tallaga kingi, aga see töötab vaid siis, kui kingad on jalas. Sokkides on jalad jätkuvalt eri pikkusega.

Pikkuste erinevus 1,5 sentimeetrit tundub väike, aga naise väitel takistab see tal tegutsemist. Eriti hommikuti on selg nii kange, et ei saa enam voodist välja. Naine ei saa enam käia tööl, kuna selg on nii valus.

Naine tegi 2017. aasta lõpus kaks hüvitise taotlust, kummagi puusa eest eraldi. Esimene, parema puusaliigesega seotud taotlus läks läbi ja naisele mõisteti välja patsiendikindlustuse hüvitis. Teise, vasema puusaliigese opereerimisega seotud jala lühenemise taotlus aga läbi ei läinud. Naine võttis pärast seda ühendust patsiendikaitseühinguga, tema kaebus saadeti patsiendihüvitiste komisjoni ja komisjon tegi otsuse hüvitise määramise kohta ka vasema puusa eest.

Naise väitel on aga hüvitised naeruväärsed võrreldes sellega, mida kõike on ta pidanud läbi elama. Naise väitel pole ta kaks aastat saanud korralikult tööd teha. Nüüd on Minna olukorras, kus ta ilmselt ei saagi enam tööle tekkinud komplikatsioonide ja valude tõttu.

Kommentaarid
(Külastatud 1,170 korda, 1 külastust täna)