Soome naine unustas kõik 8 kuu jooksul toimunu – ka selle, et oli rase ja läks mehest lahku

Ida-Soomes Joensuus elav Pinja kaotas kogu mälu selle kohta, mis varasema 8 kuu jooksul oli toimunud – ta leidis end ühtäkki elamas hoopis teist elu, mida ta mäletas.

Pinja avastas end ühel hommikul Joensuus kõnniteel olukorras, kus tal polnud aimugi, miks ta seal on. Tema viimane mälupilt oli hommikust, kus ta oli öelnud kodus head aega oma mehele ja lapsele, kes läksid tööle ja lasteaeda, ja ta oli ise jäänud koju magama.

Tänaval seistes sai ta korraga aru, et tal pole kaasas telefoni, jopet ega kotti. Ta imestas, miks ilm oli nii külm, kuigi oli august, vahendab MTV.

Naine teadis, et üks sõber elas lähedal ning ta arvas, et oli teel sinna. Keegi aga ust avama ei tulnud ja ta läks sõbra töökohta. Sõber oli üllatunud naise imelikust käitumisest. Ta küsis, kas Pinja on võtnud mingeid tablette, kas beebiga on kõik korras ja miks tal on kihlasõrmus sõrmes.

Sel hetkel hakkas Pinja nutma. Ta oli suures hämmingus. Sõbes küsis, kus asjad on ja selle peale ei osanud PInja midagi öelda.

Sõber viis Pinja keset tööpäeva tema noorema õe juurde, mis oli Pinja uus kodu, aga seda ta ei mäletanud. Pinja vaid imestas, miks sõber ei tahtnud helistada tema kihlatule.

Kui õde tuli, siis küsis Pinja, miks sõber väitis, et ta on rase. Õde ja sõber vaatasid teineteisele imestusest otsa ja otsustasid viia Pinja arsti juurde.

Pinja viidi kriisiosakonda ja seal hakkas talle selguma olukorra tõsidus. Mees, kellega Pinja arvas end olevat veel kihlatud, tuli ka kohale.

Pinja ütles mehele, et need kaks väidavad, et nad pole enam koos ja kallistas meest. Pinja ei mäleta, mida mees ütles, aga siis ta tundis, et beebi kõhus liigutas. Siis ta sai aru, et on rase.

Arsti juures olles oleks Pinja tahtnud veel palju küsida, aga arst keelas tuttavatel selle ära, kuna Pinjal ei olnud hea kõigest korraga teada saada. Lisaks oli hirm, et kui kõik on tõsi, siis poleks see olnud eriti meeldiv olukord, kuhu naine oli jõudnud.

Tegelikkuses polnud august, nagu Pinja arvas, vaid 2017. aasta maikuu ehk möödunud oli ligi 8 kuud. Tal oli käimas 19. rasedusnädal ehk teise lapse ootus oli poole peal. Ta polnud enam kihlatud ega polnud ka ühist korterit koos mehega, kuna nad olid talvel lahku läinud.

Pinja pandi kinnisesse psühhiaatrilisse osakonda, kus mälule spetsialiseerunud meeskond üritas teada saada, mis toimub. Kui Pinja sai teada oma rasedusest, siis muretses ta lapse pärast, kuna ei teadnud, kas oli kukkunud mälu kaotuse ajal.

Pinjale tehti ultraheli ja muud uuringud, millest selgus, et lapse areng oli normaalne. Pinja viidi ka magnettomograafi ja tehti vereproovid. Mingeid ravimeid ta ei soovinud ja neid ka ei pakutud.

Pärast mitmeid uuringuid pandi diagnoosiks dissotsiatiivne mälukaotus. Arsti väitel oli Pinja lapsepõlves saadud trauma loonud mehhanismi, kuidas halvad mälestused kaotada. Kui stress oli paisunud suureks ja pinge liigselt kasvanud, siis hakkas ajus see mehhanism tööle, pühkides minema kõik mälestused enam kui poole aasta pikkusest ajast.

Veel aasta 2016 suvel olid asja Pinja elus väga hästi. Nad elasid koos kihlatu ja tollal 2-aastase lapsega ühises üürikorteris. Neil oli ühine pikk suvepuhkus ja suvi möödus väga hästi. Kõike varjutas aga see, et teist last ei tulnud. Suve lõpus olidki Pinjal viimased sündmused, mida ta mäletas.

Hiljem selgus, et samal sügisel oli suhe muutunud kehvemaks ja novembris teatas mees, et tahab lahku minna. Seda asja veel arutati läbi, suhe kulges tõusude ja mõõnadega, aga mees jäi endale kindlaks. Nad kolisid lahku aastavahetusel, mil Pinja oli lapse saamise mõttest loobunud.

Suhte lagunemisest enam häiris Pinjat see, et nad olid lõhkunud oma lapse pere. Varsti pärast lahku kolimist tegi Pinja aga rasedustesti, see oli positiivne, ja nad otsustasid mehega selle lapse vaatamata lahkuminekule ikkagi saada.

Pinja rääkis, et tal olid ka lapsepõlves vaimsed probleemid nagu depressioon ja paanikahäired. 2017. aasta kevadel enne mälukaotust oli depressioon taas süvenenud ning paanikahäired tulnud tagasi.

Ta oli oma lapsepõlve traumaga juba varem teraapias tegelenud, aga tal polnud olnud varem dissotsiatiivseid häireid. Mälukaotus tuli hommikul pärast emadepäeva. Pinja oli viinud vanema lapse lasteaeda ja suundus siis eksmehe korterisse. Ta ei mäletanud, miks ta sinna läks, kuna ei mäletanud sellest hommikust eriti midagi ning keegi teine pole osanud põhjust öelda. Ta oli palunud oma eksilt tagasi kihlasõrmuse, mida eks oli enda käes hoidnud.

Pinja mäletab, et tundis mehe korteris nõrkust. Mees läks duši alla ja Pinja lahkus sel ajal korterist. Veerand tunni pärast leidis Pinja end tänavalt kõnniteelt.

Pinjat hoiti paar nädalat psühhiaatriaosakonnas ja sellele järgnes pikk toibumine kodus. Ta jätkas oma elu sealt, kus see oli olnud enne mälukaotust, kuna tal polnud muid valikuid.

Mälukaotuse järgne aeg oli naise jaoks kergendust pakkuv ja loomulik, aga samas kurnav. Näiteks juuksed värvis ta kohe haiglast tulles, kuna need tundusid imelikud. Mingil põhjusel oli ka riidekapp täis imelikke rõivaid.

Pinja oli mures, kuidas argielu tütrega sujub, kuna tema jaoks oli jäänud vahele üks periood lapse arengus. Ta sai abi sotsiaaltöötajatelt ja teraapiast. Abi hulk oli isegi tüütav, sest Pinja oli harjunud ise hakkama saama. Lähedastelt oleks ta tahtnud rohkem abi saada, aga ega ta ise poleks osanud sellises olukorras samuti teisi aidata.

Naisele tundus, et ta visati vette ja kästi hakata ujuma. Mida lähemal sünnitusele, seda enam pingestusid suhted lähedastega. Tema eksmees ja mõned veel arvasid, et ta on kõik selle mälukaotuse välja mõelnud. Aga miks ta peaks sellised asjad välja mõtlema?

Nüüdseks on Pinjale osa asju meelde tulnud ja osa on talle räägitud. Ta ise arvab, et mäletab 80-90 protsenti sellest ajast. Mälu taastus aeglaselt, suuremalt jaolt eelmisel suvel, aasta pärast mälukaotust.

Pinja tegeles oma uues elu raseduse ja kodu sättimisega. Muud seigad selgusid siis, kui laps sündis ja lapsevanemad arutasid oma suhet. Mõlemad soovisid, et lapsel oleks kõik hästi.

Nüüdseks on 24-aastane Pinja saanud ülikooli sisse edasi õppima. Tal on mugav korter, kus ta elab kahe tütrega. Lapsed käivad regulaarselt isa juures. Naine ei muretse uue mälukaotuse pärast, mis arstide väitel on vähetõenäoline. Vaimse tervise häireid pole tal enam olnud. Nüüd, kui kõik on hästi, on ta juba nõus asjast rääkima.

 

Kommentaarid
(Külastatud 1,642 korda, 1 külastust täna)