Kõht on haige ning valdab pidev ärevus ja pinge. Need on hüperaktiivsuse tunnused – kuidas sellest vabaneda

Liigse aktiivsuse tunnused on ärevus, kiirenenud pulss ja tõusnud vererõhk, seksisoovi vähenemine ja ainevahetushäired.

Kaasaja inimesed on nagu oravad rattas – tööpäevad venivad, lõputud projektid järgnevad üksteisele ning vaba aega ei jätku rahunemiseks. Peab käima zumbas, kirjutama sotsiaalmeediasse ja meeles pidama ristipoja sünnipäeva, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Sellise oravas rattas eluga võib toime tulla lühiajaliselt, aga see muutub koormavaks, kui kestab kaua. Inimene võib sattuda kiiresti hüperaktiivsuse seisundisse. Psühholoog Sanna Kinnuneni väitel töötavad hüperaktiivse inimese keha ja vaim täispööretel, ning olek on rahutu.

Lõpuks hüperaktiivse inimese jõud raugeb, keskendumisvõime on häiritud ja stress röövib ööune. Täispööretel töötav vaim vajaks eelkõige puhkust, aga mõistus ise on hoopis teist meelt. See hakkab tegema mitut asja korraga lootuses olukorda kontrolli alla saada.

Hüperaktiivne inimene tegutseb nagu autopiloodil, teeb seda, seda ja seda ning hüppab ühe asja pealt teise peale. Inimene arvab, et kontrollib olukorda, kui teeb päeva jooksul suurel hulgal tarbetuid asju. Rahunemine on aga raske, kuna organismi ohuseisund on peal ja seda seisundit võib tekitada kasvõi e-posti saabumine, räägib Kinnunen.

Aju ja närvisüsteem reageerivad välistele ärritajatele samamoodi nagu esiisade ajal. Kui esiisa kuulis savannis kõndides, et miski põõsas praksus, siis aju mandelkeha kohe reageeris. Mandelkeha otsustab varasema kogemuse põhjal, et põõsa praksumine tähendab lõvi ning saadab signaali hüpotalamusele. Käivitub stressireaktsioon ja inimene läheb võitle või põgene seisundisse.

Veidi hiljem reageerib otsmikusagar, mida võib pidada kõige arukamaks aju osaks. See analüüsib ohtusid ja otsib põõsa praksumise põhjuseid. Kui otsmikusagar leiab, et põõsas on lõvi, siis on organism valmis põgenemiseks. Kui aga otsmikusagar leiab, et põõsas on naaberkoopa elanik marju korjamas, siis saadab otsmikusagar signaali, et kõik on korras. Siis väljub organism hädaseisundist.

Praegusajal vastab põõsa praksumisele e-posti signaal – märk sellest, et on vaja midagi teha. Nii tekib organismis stressireaktsioon. Kui e-postis on kassivideo, siis läheb aju tagasi puhkeasendisse. Probleem on selles, et organism ei suuda nii kiiresti kohaneda, kui mõne aja pärast tuleb uus e-posti signaal.

Kui inimene on stressis või hirmul, siis aitab ülejäänud organism sellele kaasa: pulss ja vererõhk tõusevad ning lihased tõmbuvad pingesse. Kui inimene puhkab, siis teeb seda ka närvisüsteem: süda, vererõhk ja hingamine rahunevad ja kehast eraldub stressihormooni kortisooli.

Tavaliselt on närvisüsteem tasakaalus, aga probleem tekib siis, kui stressiolukord jääb püsima liiga kauaks. Siis on vaim ja keha kurnatud ning organism ei saa piisavalt puhata. Kannatavad loovus ja mälu.

Hüperaktiivsusel võib olla mitmeid tunnuseid nagu tõusnud pulss ja vererõhk, ärevus, migreen, väsimus, seksuaalsete soovide vähenemine ning ainevahetusprobleemid.

Isegi kui hüperaktiivne inimene teab, et hingamisharjutused ja mediteerimine aitavad rahuneda, pole see niisama lihtsalt teostatav. Hüperaktiivsel inimesel pole energiat, et mõelda hingamisharjutuste peale, vaid käivitub ellujäämisfaas, kus käitutakse lapsepõlves õpitud käitumismudelite järgi. Üks selline käitumismudel on perfektsionism. Näiteks jõllitatakse tundide kaupa Powerpointi esitluses mingit punkti, millel pole mingit tähtsust. See on mõttetu pingutamine.

Närvisüsteem ei pea hüperaktiivsusele kaua vastu, mistõttu järgneb vastupidine olukord – loidus. Enesetunne pendeldab nende kahe äärmuse vahel. See tuleb hästi välja, kui hüperaktiivne inimene prantsatab pärast tööpäeva jõuetult diivanile ja ei jaksa isegi prügi välja viia. Öösel jõud taastub ja hommikul jätkub kõik samamoodi.

Inimene suudab kompenseerida hüperaktiivsuse põhjustatud koormust aastaid, kuni vaim või keha enam ei jaksa. Sellele võib järgneda pikk haiguspuhkus. Eriti koormav on, kui inimene imeb endasse teiste tundeid ja koormat. Närvisüsteemi taastumine nõuab palju puhkust ja eluviisi muutust. Kinnunen räägib, et alustab oma klientidega väikestest asjadest, sest hüperaktiivne inimene ei ole võimeline oma eluviisi muutma. Mõtlemine on korrast ära.

Esimene samm hüperaktiivsuse vähendamiseks on väikeste pauside tegemine. See tähendab viie minuti pikkust seisakut iga paari tunni järel. Mikropauside ajal saab teha võimlemist, hingata rahus või juua klaas vett. Mida iganes, mis katkestab toimingu.

Hingamisharjutustest on samuti abi, kuna hingamine on otseselt seotud närvisüsteemiga. Üks võimalus on sisse hingates lugeda kolmeni ja välja hingates kuueni. Seda võib teha paar minutit. Tavaliselt rahustab see harjutus inimese kohe maha.

Kui hüperaktiivsus väheneb, hakkab inimene ise oma olukorda tajuma. Tähtis on teha ruumi puhkamisele ja taastumisele. Kinnunen, kes ise samuti kergesti hüperaktiivseks muutub, lülitas õhtul mobiiltelefonis interneti välja, et saada aega ja rahu lugemise jaoks. Nii ei kasuta ta õhtupoolikul enam üldse internetti.

Keha suhtes tuleb stressiolukorras olla samuti hell. Jyväskylä ülikoolis tehtud uurimuse järgi pole hüperaktiivsel inimesel kasu pärast tööd trennis käimisest, pigem vastupidi, võimekus langeb veelgi. Lõpptulemus võib olla ületreenitus. Targem on vaikselt liikuda nagu kõndida metsas, teha venitusharjutusi ja joogat.

Hüperaktiivsust aitavad ära hoida ka rahulik toitumisrütm ja hea ööuni. Arvuti ja teler tasub välja lülitada tund enne uinumist, et saaks rahulikult magama jääda.

Vatsa oireilee, mieli on äreä ja elämä pelkkää pinnistelyä – Oravanpyörä ajaa ihmisen tuhoisaan ylivireystilaan, ja näin se katkaistaan

Työpäivät venyvät, loputtomat projektit seuraavat toisiaan, eikä vapaa-ajallakaan malta rauhoittua. Pitäisi käydä zumbassa, päivittää somea ja muistaa kummipojan synttärit. Arjen hektistä oravanpyörää jaksaa hetken, mutta jos kiire jatkuu liian pitkään, ajautuu ihminen helposti ylivireystilaan. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 137 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid