Soomes on suur häda: noored mehed ei taha püsisuhteid ega lapsi. Millest see tuleb?

Noored soome mehed ei sõlmi enam püsisuhteid ja ei taha lapsi. Noorte meeste lapsesaamise soov on Soomes kümne aastaga vähenenud kolmandiku võrra.

Kui aastal 2007 oli laste soovijaid 30-34-aastaste meeste hulgas 65 protsenti, siis 2018. aastal oli vastav number 35 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Helsingi kohtingukultuuris on nüüd uus mood, et noored mehed ei sõlmi enam püsivaid suhteid. Asjatundjate väitel tuleb see mehe soovist maandada riske. Noore mehe soovimatus luua peret on normaalne ja loogiline riskide maandamine.

Nii on lahutused väga tavalised ja paljud on kogenud, mida see tähendab. Noored mehed, kes kooselusid kõrvalt jälgivad teevad otsuse, et püsisuhte ja pere loomine on suur majanduslik ning sotsiaalne oht – samuti oht unistuste täitumisele.

Lahutavate perede puhul on väga sagedased olukorrad, kus inimesed ei suuda jääda sõpradeks ning valitseb sõjaolukord. Vastutavad on praegused lapsevanemad, kes pole suutnud noortele eeskuju anda ja näidata, et ka pärast lahutust on võimalik edasi elada. Lahutust vaadatakse kui ebaõnnestumist, millele on vaja leida süüdlane. Omavahelisele tülitsemisele kulutatakse palju energiat, selle asemel, et lastele näidata, et ka sellest olukorrast on võimalik välja tulla.

Püsisuhete puhul võib noori mehi tagasi hoida lihtsalt hirm. Meestel on tekkinud umbusk kogu naissoo suhtes. Mehed kardavad, et neid petetakse. See hirm võib olla suurem kui paarisuhte pakutav võimalik rõõm, õnn ja rahu.

Noori mehi takistab püsisuhte loomisel ka majanduslik ebakindlus, kuna kunagi ei tea, millal töö ära kaob ja kuidas siis on võimalik hakkama saada. Meestelt oodatakse, et nad käivad tööl, on edukad ja teenivad suurema osa sissetulekust. Lisaks peab olema mees kodus võrdväärne partner, empaatiline ja suhtlev kaaslane, pidevalt kohal olev õrn ja hell isa, aga samal ajal autoriteet ja korra hoidja. Noored mehed tunnevad, et ei saa selle kõigega hakkama. Varem oli meestel lihtsam, kuna nõudmised olid väiksemad.

Noored on kõrvalt näinud, kuidas peredes läheb kogu aur sellele, et mõelda, kuidas majanduslikult toime tulla. Sellist tulevikku endale keegi ei soovi.

Üha suuremaks probleemiks on saamas lapsed, kuna ühiskondlikud ootused näevad ette, et kui laps sünnib, siis keerleb kogu elu laste ümber. See tähendab magamata öid lapse voodi kõrval.

Noored mehed ei taha ka seda, et ollakse puntras ühe elukaaslase kõrval ning tulemuseks on kibestunud vanaduspõlv.

Noorte meeste jaoks on hirmutav maailma tulevik, kus prognoositakse elu maa peale vaid 50 aastaks – milleks siis veel lapsed? Maailmas on suur rahvastiku ületootmine ning inimesi on juba niigi liiga palju, milleks veel õnnetust juurde tuua?

Noorte naiste arvates ei taha mehed lapsi, kuna Tinderi-kultuur võimaldab meestel leida üha uusi suhteid. Ka selles võib olla tõetera sees, kuigi see pole peamine põhjus.

Uuringute järgi on lastetuks jäämine harva ettekavatsetud otsus. Tavaliselt tuleb see sellest, et lapse saamist lükatakse edasi, kuni see pole enam võimalik. Lastetuks jäävad ka need, kel on varasemast elust negatiivsed kogemused seoses lahkuminekutega. Lastetuse põhjuseks tuuakse enamasti sobiva kaaslase puudumine.

Soomes on lastetus tavalisem madala haridusega meeste ja naiste hulgas ehk neil, kel on suurem oht töötuks jääda. Nende hulka kuuluvad ka noored, kes ei tahagi lapsi või kel lase saamine pole võimalik. Lastetus on Soomes tavalisem kui teistes Põhjamaades ja see ajas süveneb. Põhjuseid on väga vähe uuritud.

Enamus laste saamisega seotud uuringuid on keskendunud ainult naistele ning mehi on väga vähe uuritud. Naiste puhul on laste saamisel peamine takistav tegur nende vanus. Mehi mõjutab laste saamisel vanus vähem kui naisi.

Nuoret miehet eivät sitoudu, kun tinderöitynyt seurustelukulttuuri tarjoaa aina uuden vaihtoehdon – Jaakko kertoo, miksi erosi, kun tyttöystävä alkoi vaatia lapsia

Asia oli hiertänyt suhteessa jo pitkään. Nainen tiesi varmasti haluavansa lapsia, mies ei. Se ei ollut eron ainoa syy mutta yksi painavimmista. Uudellamaalla asuvan korkeakoulutetun Jaakon, 33, kanta omaan jälkikasvuun on yhä epävarma. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 2 289 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid