Soome osalus tõstis Rail Baltica Eestis taas päevakorda, aga projektil on palju vastaseid

Eestis seni aeglaselt edenenud Rail Baltica projekt tõusis päevakorda taas viimastel nädalatel, kui sai teatavaks, et Soome on valmis projektis kaasa lööma. Projekt on Eestis inimesed löönud lahte leeri: kriitikute arvates hävitab see väärtuslikud soopiirkonnad, pooldajate meelest pakub projekt alternatiivi keskkonda saastavale lennuliiklusele.

Rail Balticat hakati planeerima juba 1990ndate aastate keskel, aga praeguseks pole selle raja ääres veel ühtegi puud maha võetud. Nüüd loodetakse Eestis, et Soome liitumine aitab projektil kiiremini edasi liikuda. Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner teatas novembri lõpus, et Soome kaalub projektiga liitumist, vahendab Yle.

Käesoleva nädala esmaspäeval kohtus Berner Tallinnas Baltimaade ja Poola spetsialistidega ning arutas projekti detailide üle. Berner ütles, et praegu arutatakse läbi tingimusi, millega projektiga liitutakse. Tahtmine on suur ja liitumine on tõenäoline, ütles Berner.

Soome osalemist on Baltimaades oodatud juba aastaid. Berneri väitel on projekt Soomet huvitanud algusest peale ja nüüd on kavas haarata selles olulisem roll. Rail Baltica avab Soome jaoks uue transpordiühenduse Kesk-Euroopasse. Sellest võidab eelkõige Soome majandus. Raudtee pakub huvi ka Soome ehitajatele.

Ligi 1000 kilomeetri pikkune raudtee kulgeb Tallinnast Pärnu kaudu Riiga, sealt Leetu Kaunasesse ja lõpuks Poola Varssavisse. Sealt kulgevad juba kaasaegsed ühendused kõikjale mujale Euroopasse.

Sõit Tallinnast Riiga kestaks plaanide kohaselt poolteist tundi, Tallinnast Varssavisse neli tundi.

Eesti ühiskond on aga Rail Baltica osas lõhestunud. Üle 40 protsendi elanikest on praegusele trassivalikule vastu. Vastuseis planeeritud trassile suureneb iga aastaga. Vastaliste hulgas on nii teadlasi kui arvamusliidreid.

Trassi kriitiliselt suhtuva ühenduse Avalikult Rail Balticust asutaja Priit Humala sõnul on raudtee liiga kallis ja ei tasu majanduslikult ära. Ehituse hinnaks on arvestatud 6 miljardit eurot, millest Euroopa Liit maksaks maksimaalselt 85 protsenti. Eesti osaks on arvestatud 300 miljonit eurot.

Humal räägib, et sellega asi ei piirdu, sest trassi ülalpidamine maksab samuti. Sellest räägitakse vähem, et ka ülalpidamiseks kulub palju maksumaksjate raha. Humal ei usu, et väikses Eestis oleks raudteel piisavalt kasutajaid. Ta kardab, et raudtee puhul loodetakse liigselt Soome ja Aasia ärituristide peale. Humal suhtub skeptiliselt ka sellesse, et raudtee suurendab Balti ekspordivõimalusi Euroopasse.

Baltimaades pole Humala sõnul piisavalt selliseid firmasid, mille jaoks oleks vaja vedada suurteks kogustes kaupa või toorainet mööda raudteed Kesk-Euroopasse. Kriitikud on lisaks mures Eesti keskkonna pärast. Selleks, et trass oleks võimalikult lühike ja kiire, ehitatakse see läbi väärtuslike soo- ja metsa-alade.

Priit Humala arvates on uue trassi ehitamine mõttetu, kuna Eestis juba on raudtee läbi Tartu Riiga ja sealt Poolasse välja. Mööda praegust trassi ei veeta kaupa ning rongid liiguvad aeglaselt. Majanduslikult oleks otstarbekam kasutada olemasolevat trassi, seda kaasajastades. Nüüd plaanitakse aga ehitada uus trass läbi metsade ja soode, kus inimesi ei ela.

Vastased on aga hiljaks jäänud: uus trass on juba kinnitatud Euroopa Liidu tasemel ja seda enam muuta ei saa. Sellest andis tunnistust ka ligi 90 aastat tegutsenud Tallinna-Pärnu rongiühenduse lõpetamine. Selle asemele tuleb Rail Baltica.

Rail Baltic Estonia juhi Riia Sillave sõnul on aga uuringuid tehtud piisavalt, et olla kindel, et asi end ära tasub. Arvestuste kohaselt kasutab raudteed tulevikus aastas 5 miljonit reisijat ja mööda seda kulgeb 16 miljonit tonni kaupa. Raudtee positiivne mõju ületab sellega seotud kulutusi.

Raudtee peaks tooma Baltimaadele juurde 16,2 miljardit eurot uute töökohtade, reisiaja lühenemise ja reisiturvalisuse paranemise kaudu. Sillave sõnul mõeldakse keskkonna peale igal sammul. Kuigi trassi ehitusega võetakse maha metsi ja hävitatakse soid, on see ikkagi keskkonnale kasulik tegu. Rong on keskkonnasõbralikum alternatiiv maantee- ja lennuühendustele. Samuti väheneb liiklusest tingitud müra 30-40 protsendi võrra.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Anne Berneri sõnul on Tallinna-Helsingi tunnel Rail Baltica loogiline jätk. Nii Eesti transpordiminister Kadri Simson kui Berner on seda meelt, et tunneli ehitusega seotud uuringuid peaks jätkama.

Tunneli-teema tõusis uuesti päevakorda detsembri alguses, kui ärimees Peter Vesterbacka andis teada, et Dubai fond on nõus tunneli rajamisse panema 100 miljonit dollarit. Berneri väitel on kavas ehitada vaid üks tunnel. Kui seni on tunnelit planeeritud valitsuste tasemel, siis nüüd on oodatud Vesterbacka oma projektiga tunneli rajamise teostajate hulka.

Kaugemas plaanis aitab tunneliprojekt koos Rail Balticaga teostada „uut Põhjala siiditeed”, mis kulgeb Põhja-Jäämere kaudu läbi Soome Euroopasse.

Junalla Tallinnasta Berliiniin jo vuonna 2026? Suomen mahdollinen osakkuus nosti Rail Baltica -rautatieprojektin Virossa taas otsikoihin

Hitaasti edennyt rautatiehanke jakaa virolaisten mielipiteet: arvostelijoiden mukaan rata tuhoaa arvokkaat suoalueet, puolustajien mielestä se tarjoaa ekologisen vaihtoehdon lentoliikenteelle.

(Külastatud 261 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid