Tule maale ja rikastu – Norra riik kuldab maale kolijad häbenemata üle

Maale elama kolinud inimeste õppelanud kustutatakse, eraisikute maksud on madalamad ja tööandjate maksud viidud nulli – selline paradiis ootab maale elama kolijaid Norras. Eesmärk on hoida elu maal alles, maksku mis maksab.

Soomet ootab ees samuti raske otsus: kas lasta maapiirkondadel tühjeneda või hoida neid elus. Neli viiest soomlasest pooldab maapiirkondadel elu sees hoidmist riigi rahaga. Praegu aga kinnisvara hinnad maapiirkondades kukuvad kivina ja isegi Savonlinna-sugused keskused on mures oma tuleviku pärast, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Soomes ja Rootsis vaadatakse maapiirkondade tühjenemist kui loodusseadust – megatrendi, mille vastu pole mõtet võidelda. Regionaalpoliitika on sõimusõna.

Norra aga liigub siin vastassuunas. Naftaga rikastunud maa hoiab vägisi väikseid kohti elus, maksku mis maksab. See on Põhjamaades suur erand.

Siin on mõned Norra põhjaossa elama läinud inimeste soodustused:

Kõigil piirkonda elama asunutel kustutatakse õppelaenust igal aastal 2600 eurot, õpetajatel 4600 eurot. Kui elad maal pikemalt, kustub laen täielikult.

Kui asutad ettevõtte, ei pea maksma üldse tööandjana makse. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi ilma käibemaksuta.

Tulumaks on maal väiksem – selline kord kehtib juba alates 1990ndate aastate algusest. See kord loodi tollal kalanduse kriisi jaoks ja püsib tänaseni.

Norra regionaalpoliitika alustala on tööandja maksude puudumine: mida kaugemal inimese tööle võtad, seda vähem maksad. See põhimõte kehtib kogu maal.

Norras ei tule see kõik tasuta: selle maksumus aastas on riigile 1,5 miljardit eurot, see on samas suurusjärgus Soome põllumeestele makstavate toetustega.

Lisaks on Norras põllumajandustoetused Soome omadest kõrgemad ning kaitsetollide kaudu antav toetus kohapealsetele tootjatele. Näiteks nisu ja sealiha hinnad on Norras Soome omadest kaks korda kõrgemad – see toetab kohapealset tootjat.

Norra maaelu toetusi ei kõiguta ükski valitsus ega erakond – toetus sellele põhimõttele on sedavõrd suur. Samuti on Norras väga suured toetused väikevaldadele. Näiteks veidi üle 3000 elanikuga valda on ehitatud oma spordikeskus, ujula, mäesuusakeskus ja soojendusega jalgpallihall. Rääkimata sellest, mis maksavad mägiteede tunnelid. Või Norra üle 50 lennuvälja ülalpidamine. Sellele lisaks maksab arengufond Innovasjon Norge maapiirkondade ettevõtjatele heldelt toetusi. Investeeringutest makstakse kinni kuni 3/4.

Kokkuvõttes püütakse teha Norras nii, et maapiirkonda elama kolivad inimesed ei peaks end teistest kuidagi kehvemini tundma.

Norra äärealade toetuste tõhusust uuriti 2012. aastal. Selgus, et toetusmeetmetest on abi piirkonda elama asunud inimeste jaoks. Need, kes said rohkem toetust, jäid kauemaks.

Vaatamata suurtele toetustele maapiirkondades on ka Norras nii, et linnad kasvavad ja maapiirkonnad tühjenevad. Siiski on nii teadlased kui elanikud ühel meelel, et ilma toetusteta oleks tühjenemine veel kiirem.

Norra keeldus Euroopa Liiduga ühinemisest 1972. aastal. Mõjuvaks sai just maapiirkondade elanike arvamus. Samal ajal hakkas raha sisse tulema naftapuurtornidest. Maaelu edendamiseks oli pärast seda jälle raha. Norra pole jätkuvalt Euroopa Liidu liige ja teine kord keelduti liitumast 1994. aasta rahvahääletusel.

Norra põhjaosas elati varem ja elatakse ka praegu kala, see on tursa püügist, kuivatamisest ja saatmisest Lõuna-Euroopa riikidesse. Lisaks kasvatatakse palju lambaid. Ka sellele makstakse kõvasti peale – ilma toetusteta poleks lambakasvatus mõeldav. Toetustest tuleb rohkem raha kui liha müügist.

Norralased ei lase pead norgu. Isegi riigi põhjaosas pandi püsti alternatiivrokifestival, mida teatakse kõikjal Põhja-Norras ja mis aitab maailmaga kontakti hoida. Isegi väikestes külades on poed, kust saab osta kõike. Kõige minevamad tooted on vahvlid ja kohv.

Seltskond on Põhja-Norra saartel väga kirju: algul tulid hipid, siis punkarid ja lõpuks 1980ndatel aastatel Rootsist üks suur moslemiperekond. Nüüd on paljud saare noored pöördunud islamiusku. Vahel on pidude käigus punkarite ja moslemite vahel veidi ütlemist, aga ei midagi enamat. Tähtis on, et saarel valitseks üldine positiivne meeleolu.

Pohjolan onnela

Suomalainen sairaanhoitaja Mari Carver toteutti unelmansa ja osti miehensä kanssa maatilan Pohjois-Norjan vuorimaisemista. Norjan tuki on ollut avokätistä.

(Visited 2 074 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid