Avastus: Tõrva kasutamine tegi viikingitest merede ja jõgede valitsejad

Viikingite edu tulenes tolle aja kohta kõige arenenumatest tehnoloogilistest lahendustest, milleks oli tõrva kasutamine laevakerede tihendamisel.

Tänu tõrvale said viikingid võtta ette pikki merereise Ameerikasse, Aafrikasse ja mööda jõgesid sügavale Venemaale.

 

-Reklaam-

 

Rootsi tõrvatootmine hüppas lakke pärast seda, kui laevade töötlemiseks hakati kasutama sadu liitreid tõrva. Uppsala ülikooli teadlased on nüüd välja selgitanud, et just tõrv oli see faktor, mis muutis viikingid merede ja jõgede valitsejaks.

Ajakirjas Antiquity avaldatud uurimises on kirjas, et viikingiajal muutus Skandinaavias tõrva tootmine tööstuslikuks. Suure viikingilaeva tihendamiseks oli vaja 500-600 liitrit tõrva. Lisaks puust detailidele kasutati tõrva ka „smörringi” segu jaoks, millega töödeldi villast kootud purjesid, et muuta need veekindlaks.

Ühekordsest tõrvamisest ei piisanud ja laevu tõrvati teekonna vältel. Viikingi laevastikus oli kümneid või isegi sadu laevu.

Tõrva keskne roll viikingite elus on tulnud välja alles viimasel ajal, märgib uurimuse autor, arheoloog Andreas Hennius. Tõrva tootmise kohad – tõrvaaugud – on Rootsis leitud üles põhiliselt viimase 15 aasta jooksul seoses teedeehitusega. Tõenäoliselt on tõrvaauke leitud ka varem, aga neid on peetud millekski muuks.

Tõrvatootmise tippaeg oli 16. sajandil. Viikingid kaevasid tõrvaaugud täiesti lahti, et kogu tõrv sealt kätte saada.

Suurimad tõrvaaugud tekkisid Rootsis aastatel 700-900 männimetsade äärde. Puud valiti välja aastaid enne põletamist ehk töö oli hoolikalt planeeritud. Männikoort võeti nii, et puu ei hukkunud.

Viimastel aastatel on palju viikingiaja leide olnud ka Islandil, kust leiti üks ajalooline äiksejumala Thori vasar ja 800. aasta paiku ehitatud pealiku maja.

Viking Age tar production and outland exploitation

Welcome to Cambridge Core

(Visited 74 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid