Soomes menetletakse seadust, mis annab vanemate lahkumineku korral lapsele suurema sõnaõiguse, võimaldab mõlema vanemaga suhtlemist

Soome parlamendis Eduskunta on parasjagu menetluses seaduseelnõu, millega muudetakse seadusi nii, et vanemate lahkumineku korral on lapsel suurem sõnaõigus kaasa rääkida vanematega suhtlemisel ja kus on sätestatud paremini lapse elamine vaheldumisi ühe ja teise vanema juures.

Seaduses on paremini paika pandud reeglid, mille järgi saavad vanemad kokku leppida või kohus otsustada, et laps elab kordamööda mõlema vanema juures. Uus on ka see, et lapsele garanteeritakse õigus kohtuda talle olulise inimesega ja seda kindlustatakse eri meetoditega nagu trahvid selle eest, kui kohtumisõigust ei täideta, on kirjas seletuskirjas.

 

-Reklaam-

 

Lapse hooldus- ja kohtumisõiguse seadusesse ning lapse elatusraha seadusesse viiakse sisse muudatused, mis annavad lapsele suurema sõnaõiguse kaasa rääkida teda puudutavate otsuste tegemisel. Seaduse sätestatakse täpsemalt lapse ärakuulamise kohustus eri asjades.

Kohtumenetluste kiirendamiseks lisatakse seadusesse nõue menetleda lapsi puudutavaid asju viivitusteta ning nähtavalt alusetud nõuded otsuste muutmiseks tuleks kõrvale jätta kirjalikus menetluses.

Seadus peaks jõustuma 2019. aasta 1. aprillil.

Seadusemuudatus tuleneb asjaolust, et abielude arv on vähenenud ning abielulahutuste arv on kasvanud. Seoses muutustega ühiskonnas on vanemate rollid muutunud. Tänapäeval on tavaline, et mõlemad vanemad tahavad võrdselt osaleda lapse elus. See peaks kajastuma ka seadusandluses.

Seadusemuudatuste peamiseks lähtekohaks on tagada lapse ja vanemate suhtluse jätkumine, kuna see on oluline lapse arengut ja heaolu silmas pidades. Eriti tähtis on vanemate lahutuse korral laste suhtluse jätkumine vanavanemate, teiste õdede-vendade ja muude lähedaste inimestega. Selleks pannakse lapse hooldajale kohustus suhtluse jätkamiseks.

Ühtlasi lisatakse seadusse lapse hooldaja kohustus kaitsta last vägivalla eest, mida praeguses seaduses pole eraldi sätestatud. Seadusemuudatuses on sätestatud hooldaja kohustus kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, halvasti kohtlemise ja ärakasutamise eest.

Seadusemuudatusega seatakse vanemale kohustus informeerida teist vanemat muudatustest nagu elukoha vahetus, mis võib mõjutada lapse elu.

Seadusemuudatusega tahetakse välistada lapse võõrutamine ühest või teisest vanemast ning kohtumisõiguse rikkumised. Võõrutamise all peetakse silmas olukorda, kus üks vanem, kelle juures laps raskendab lapse suhtlust teise vanemaga, mis viib lõpuks suhtluse täieliku katkemiseni.

Seaduses rõhutatakse eraldi lähisuhete olulisust lapse jaoks ning vanemate kohustust tagada lapse suhtlus mõlema vanemaga. Seadusse lisatakse eraldi säte, mille kohaselt peab vanem oma tegevusega vältima kõike, mis takistab lapse suhtlust teise vanemaga. Sellega tahetakse keelata igasugune lapsega manipuleerimine ja muu säärane tegevus misiganes moel ja põhjusel. Ühtlasi tehakse seaduses vanematele selgeks, et suhtluse jätkumine mõlema vanemaga on eelkõige oluline lapse jaoks ja selle takistamine kahjustab eelkõige last.

Ühtlasi pannakse seadusesse eraldi kirja, et lapsi on keelatud kasutada vanemata omavaheliste erimeelsuste puhul vahendina. Ühtlasi on seaduses sätestatud, et otsuseid tehes peab kohus arvestama lahendusega, mis tagab lapse ja vanemate suhtluse. See puudutab kohtumisõigust ning lapsele oluliste inimestega suhtluse säilitamist.

Kui vanem lapse suhtlusega seotud nõudeid ei täida, on õigus teda trahvida. Lapse ja lähedaste kohtumiste takistamine peaks aga olema välistatud juba võimalikult varajases staadiumis läbi sotsiaalsete meetmete. Selleks tuleb vastavaid ametnikke koolitada raskete juhtumite lahendamiseks.

Senine Soome lapse hooldus- ja kohtumisõiguse seadus jõustus 1984. aastal. Pärast seda on seadust muudetud vastavalt rahvusvahelistele lepetele ja Euroopa Liidu vastavatele nõuetele. Alates 2014. aastast on hooldusvaidluste lahendamisega seotud nõuandeteenuste pakkumine omavalitsuste pädevuses, kus riik maksab omavalitsustele kinni sellega seotud kulud. Pärast seda on lapse hooldust ja kohtumisõigust puudutavaid vaidlusi jõudnud kohtutesse märgatavalt rohkem.

Soome on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Sellega järgi tuleb kõigis lastega seotud küsimustes esikohale seada lapse huvid. Konventsiooni artikkel 9 järgi peavad riigid hoolitsema selle eest, et vanematest või ühest vanemast lahus elaval lapsel oleks võimalik lapsega kohtuda, välja arvatud juhtudel, kui see pole lapse huvides. Ühtlasi tuleb lapsele, kel on välja kujunenud oma seisukoht, tagada kõik võimalused oma seisukoha väljendamiseks teda puudutavates küsimustes. Lapse seisukohti tuleb arvestada vastavalt lapse eale ja arengule. Konventsiooni järgi lasub vanematel või hooldajatel esmane vastutus lapse kasvatuse ja arengu eest. Nende tegevus peab arvestama lapse huve. Ühtlasi tagavad konventsiooniga liitunud riigid, et laps oleks kaitstud igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla eest.

Soome on ühtlasi ratifitseerinud Euroopa inimõiguste konventsiooni, mille järgi on igal inimesel õigus era- ja pere-elu, kodu ja kirjavahetuse puutumatusele ning ametivõimudel pole õigust neid õigusi piirata, välja arvatud juhtudel, kui seadus seda lubab või kui see on vajalik rahvusliku julgeoleku ja majandusliku arengu tagamiseks, kuritegevuse tõkestamiseks, tervise või moraali säilitamiseks või teiste isikute õiguste tagamiseks.

Soome on ühtlasi ratifitseeritud laste õigusi puudutava Euroopa konventsiooni, mille kohaselt tuleb lapsi puudutavates asjades arvestada lapse seisukohtadega.

Euroopa nõukogus kiideti 2003. aastal heaks lapse kohtumisõigust puudutav konventsioon, mille kohaselt tuleb tagada lastele kohtumisõigus oma vanemate või teiste isikutega, kellega tal on perekondlik läbikäimine. See lepe kuulub osaliselt Euroopa Liidu mõjusfääri ja sellega liitumiseks pole veel otsust tehtud.

Lapse elamine kordamööda ühe ja teise vanema juures on Põhjamaadest seaduses sätestatud ainult Norras. Norra lapseseaduse järgi võivad vanemad otsustada, et laps elab korraga ühe vanema või kordamööda mõlema vanema juures. Ajalisi piiranguid pole kehtestatud, aga kõige levinum on nädal ühe ja nädal teise vanema juures. Vanemad teevad seejuures kõik otsused koos. Selline asi on võimalik vaid siis, kui vanemad on ühel nõul, erimeelsuste korral võib kohus sellise korra kehtestada ainult erijuhtudel.

Põhjamaades, Rootsis, Norras ja Taanis, aga ka Saksa- ja Prantsusmaal on vanemal kohustus hoolitseda selle eest, et lapsel oleks võimalik kohtuda teise vanemaga. Lisaks võib Saksa- ja Prantsusmaal vanemat trahvida, kui seda kohustust ei täideta.

HE 88/2018 vp

No Description

(Visited 224 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid