Euro positiivne mõju – Soome ei ole enam kallis maa

Kui veel kümmekond aastat tagasi olid jalanõud Eestis 40 protsenti odavamad kui Soomes, siis enam see nii ei ole. Hinnad on Eestis ja Soomes võrdsustunud, mis on Euroopa ühisraha euro positiivne mõju Soome jaoks.

Isegi Lõuna-Euroopa riikidega võrreldes on vahe vähenenud, kuigi seal on erinevused suuremad, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Ülejäänud Põhjamaad, mis eurotsooni ei kuulu, on aga hindade poolest Soomest kallimad.

Kuigi hinnad on Euroopa rahaliidus võrdsustunud, siis palgaerinevused on jätkuvalt suured. See tähendab, et kuigi hinnad on samad, on Eestis palgad jätkuvalt 3-4 korda madalamad kui Soomes.

Niisamuti on väga erinev piirkonniti hõivatus: kui Saksamaal on tööpuudus üle aastakümnete madalaimal tasemel, siis näiteks Hispaanias on töötus veel üle 15 protsendi.

Kuigi euroga loodeti ühtlustada eri riikides majanduse arengut, siis pärast euro tulekut on riikide majanduste areng olnud ebaühtlasem kui varem. Mis peamine, ühisvaluuta pole eriti suurendanud töötajate liikumist ühest riigist teise ja ka liikmesriikide vaheline kaubavahetus pole suurenenud nii palju kui loodeti.

Eurotsooni põhiline inimeste liikumine on Ida-Euroopast läände, ent suuremate liikmesmaade vahel on see sama tühine kui varem.

Euroopa keskpank süüdistab erinevustes liikmesriike, kes pole euro tulekust osanud kasu lõigata. Eelkõige peetakse silmas liikmeriikide vähest huvi majanduslike reformide vastu.

Tulemus on see, et Euroopa rahaliidu rikkamad riigid on rikastunud, samas kui vaesemad liiguvad ühest kriisist teise. Uus kriisikolle on Itaalia, kus laenuvõtmine on kontrolli alt väljunud.

Ühisvaluuta koha pealt on peamine mure 20 aastaga suurenenud: nimelt liikmesriikide soovimatus viia läbi reforme, mis rahaliitu tugevdaksid. Ühisraha tulekuga loodeti reforme kiirendada, aga tulemus on vastupidine: suurenenud on vastuseis reformidele.

Kokkuvõttes pole euro aidanud 20 aastaga luua ühtselt majandustsooni, kus kaubad ja inimesed vilkalt liiguksid. Selle asemel on pead tõstnud natsionalistlikud meeleolud. Koos euroga kehtestatud rahapoliitika reeglid ei tööta, kuna neist ei peeta kinni ja suurimad reeglite rikkujad on suured liikmesmaad.

Suured erinevused riikide vahel ei võimalda ajada ühtset poliitikat. Näiteks Saksamaal oleks vaja majanduse ülekuumenemise vältimiseks intresse tõsta, aga see lööks valustalt suurtes raskustes Vahemere riike. Karm rahapoliitika soodustas pärast finantskriisi Saksamaa ja Põhjamaade arengut, aga muutis olukorra veel hullemaks Itaalias ja Hispaanias. Pärast seda on Euroopa keskpank ohjad koomale lasknud, aga see ei meeldi Põhjamaadele.

Eurotsooni puhul teeb ärevaks asjaolu, et selle pärast muretseb ainult Euroopa keskpank, samas kui liikmesmaad üksteise järel reegleid rikuvad.

Suomi on yhä kallis maa, vaikka euro on tasoittanut hintoja Euroopassa – arvaatko, mikä on Suomessa halpaa?

Mikä eurossa on liki 20 vuoden aikana mennyt nappiin, mikä meni pieleen ja mitkä ovat tulevaisuuden riskit?

(Visited 466 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid