1980ndate lõpus loovutas soomlane Reijo spermat, nüüd otsis tema laps ta üles

Jarkko leidis üles oma spermat loovutanud isa Reijo, kuna isa õde oli andnud oma DNA ühte andmebaasi. Nõnda on kaasajal võimalik tehnoloogia abil leida üles oma tegelikud vanemad.

Jarkko oli saanud mõned aastad varem teada, et isa polnudki tema päris isa, vaid tema elu on saanud alguse spermadoonori abil. Ta tegi ühe USA DNA-teenuse kaudu testi ning kohe saabus „vaste”, mis andis märku, et teine isik oli suure tõenäosusega tema bioloogiline tädi. Interneti kaudu ei kulunud kaua aega tegeliku isa leidmiseni, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Jarkko oli peaaegu 30-aastane, kui tema ema rääkis, et tema tegelik isa on spermadoonor. See uudis tekitas hämmingut.

Asi oleks olnud kergem, kui viljastamine oleks toimunud pärast 2007. aastat, sest alates sellest ajast on spermadoonorite andmed teada. Laps võib infot küsida 18-aastaselt.

Enne 2007. aastat spermadoonorid oma andmeid ei avaldanud. Arst oli Jarkko emale vihjanud, mis ametis doonor oli ja selle järgi oli lihtne leida loovutaja elukohta. Jarkko ja tema naine hakkasid guugeldama ja uurima, kes isa võiks olla, aga täpne isik jäi leidmata.

Asi jäi aastateks soiku. Siis rääkis Jarkko islandlasest sõber, et oli teinud DNA-testi ja oma andmed sisestanud andmebaasi, kustkaudu oli võimalik sugulasi leida. Selliseid teenuseid on mitmeid, Jarkko valis ühe 70 eurot maksva teenuse.

Detsembris 2017 sai Jarkko posti teel testi, mille abil sai võtta suu sisepinnalt DNA-proovi. Ta saatis testi ära ja veebruaris tuli vastus. Jarkko sisestas andmed veebi ja kohe tuli vaste. Selle järgi oli too teine isik Jarkko ema, tädi, tütar või õde. Ta oli leidnud oma tädi!

Jarkkol vedas, et isa lähisugulane oli selle testi teinud ja pannud tulemuse üles samasse andmebaasi. Pärast guugeldamist nägi Jarkko esimest korda oma tegeliku isa pilti. Seal olid ka pildid isa lastest. Jarkko naine ütles, et ta on kindel, et see on tema isa.

Jarkko saatis oma bioloogilisele isale e-kirja ja isa Reijo sai selle kätte. Reijo oli olnud valmis selleks, et temaga võib keegi ühendust võtta. Ta oli 1980ndatel aastatel noore mehena loovutanud spermat teaduslikul eesmärgil. Temalt küsiti, kas spermat on võimalik kasutada viljakusraviks.

Reijo oli ise mõelnud võtta ühendust kliinikuga, et teada saada oma bioloogiliste laste kohta, aga mingil põhjusel ta seda ei teinud. Reijo polnud sperma loovutamisest varem kellelegi rääkinud, isegi mitte oma naisele, ei eelmisele ega praegusele. Samuti mitte täiskasvanud lastele, keda tal on mitu.

Jarkko polnud samuti oma bioloogilise isa otsimisest kellelegi rääkinud peale oma naise, ema ja ühe sõbra. Ta ei kavatse seda saladust kellelegi avaldada.

Reijo ja Jarkko pole veel kohtunud ega isegi telefoni teel rääkinud. Reijo samas arvab, et ta on Soomes esimene spermaloovutaja, kelle laps on ta üles leidnud DNA-testi abil. Poeg leidis ta üles – head geenid, tunnistab Reijo.

Soomes pole tõesti varasemast selliseid juhtumeid teada. USA-s on aga juba juhtumeid, kus spermadoonorid ja lapsed on teinetest tänu DNA-testidele üles leidnud. Maailmas on selle kohta teada juhtumeid juba paarikümne aasta jooksul. Kaasaja tehnoloogia annab palju võimalusi ja spermadoonoritel pole enam võimalik anonüümseks jääda.

Soomes oli varem sperma anonüümne loovutamine võimalik ja aastatel 1991-2006 sündis selliseid lapsi anonüümsest spermast üle 2000. Paljud vanemad pole aga oma lastele öelnud, et nad on pärit loovutatud spermast. Mõnikord võib avastamine olla võimalik siis, kui noorem õde on pannud oma andmed andmepanka üles.

Reijo innustab kõiki spermadoonoreid oma andmeid üles andma. Nõnda saavad nende bioloogilised lapsed nendega vajadusel ühendust võtta. Tegemist on inimliku huviga – isegi adopteeritud lapsed tunnevad ühel hetkel huvi, kes on nende bioloogilised vanemad.

Huvi on ka teistpidine – näiteks Reijo jaoks on huvitav teada, mida teevad tema bioloogilised lapsed. Reijo tegi ise ka testi ära ja pani tulemused üles kahte suurde andmepanka. Nüüd ta ootab, kas tuleb infot veel mõne lapse kohta.

Reijo pole teadlik, kui palju lapsi tema seemnerakkudest on alguse saanud. Viljakuskliinikutes on tavaliselt piir viis last ühe doonori kohta.

Nüüd on selgunud ka Jarkko matemaatika andekuse põhjus. Reijo on omalt poolt palunud pojast pilte. Tema sõnul meenutab poeg tema teisi poegi. Lisaks on selgunud, et Jarkko on oma ametis edukas. See tekitab Reijos uhkust. Jarkko omalt poolt tahaks kohtuda nii Reijo kui tema teiste lastega. Reijo tahaks samuti kohtuda ja võtta kaasa oma naise, lapsed ja lapselapsed.

Seadust võib tõlgendada nii, et enne 2007. aastat spermat loovutanud bioloogilisel isal võivad tekkida lapse ees kohustused, kui tema isik välja tuleb. Samuti on lastel pärimisõigus. Seaduse järgi võib siis lapse üles kasvanud isa asenduda ühel hetkel bioloogilise isaga.

Soome justiitsministeeriumi hinnangul aga nii see asi päris ei ole. Spermadoonorist ikka ei saa seaduse järgi lapsele isa. Samuti ei saa isadust ümber lükata asjaoluga, et laps on pärit spermadoonorist.

1980-luvun alussa Reijo luovutti anonyymisti spermaa – kesällä 2018 hänen sähköpostiinsa kilahti viesti, joka muutti elämän

Oli kesäloman 2018 ensimmäinen ilta. Vaimo ja lapsi olivat jo nukkumassa. Olohuoneen sohvalla Jarkko näpytteli kännykkäänsä sähköpostiviestiä. Hän oli pyöritellyt sitä mielessään jo kuukausia. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin? HS Digi -tilauksella pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita

(Visited 269 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid