Soomes korjatakse kokku juba 90 protsenti taarast, kõige rohkem maailmas – tähtis osa selles on aktiivsetel pudelikorjajatel

Soomes on pudelikorjajatel tähtis roll – nende abil on Soome jõudnud tühja taara taaskasutuses maailma tippu. Soomes korjatakse kokku juba 90 protsenti tühjadest pakenditest.

Tampere Tammerkoski rannas on pudelikorjajad igapäevane nähtus. Inimestega juttu ajades selgub, et sel on mitmeid põhjusi. Näiteks 63-aastase Kerttu jaoks on see oluline sissetulekuallikas, vahendab Iltalehti.

 

-Reklaam-

 

Naine tunnistab, et on invaliiduspensionil ja alati ei jätku raha toidu jaoks. Ta käib paar korda päevas Tampere kesklinnas pudeleid ja purke korjamas, seda nii maast kui prügikastidest.

Kerttu jaoks see lihtne ülesanne pole ja nõuab eneseületust. Kõige raskem on häbi alla suruda. Ta on õppinud aga silmad ja kõrvad kinni hoidma, et mitte lasta end teiste inimeste märkustest segada.

Raha on oluline ka 59-aastase Päivi jaoks, kes käib samuti pudeleid korjamas. Päivi käib ka tööl. Tööle minnes ta midagi kaasa ei võta, töölt tulles aga küll. Päivi jaoks on kõige tähtsam asi korjamise juures selle ökoloogilisus. Taara eest saadud raha eest ostab ta kangajäänuseid, et nende abil vanu rõivaid parandada. Riideid saab nii kauem kasutada ja nad näevad omapärased välja.

Päivi tunnistab, et tal on samuti aeg-ajal häbi, kui pudeli või purgi kotti tõstab. Eriti halvustavalt suhtuvad korjajatesse noored. See on naise väitel väga kurb.

Pudeleid korjab ka purjuspäi jalgratast käe kõrval lükkav 52-aastane Simo. Ta tunnistab, et pudelite raha eest ostab ta jooki. Mees ütleb otse, et ostab õlut. See pole tema väitel kõige targem, aga selline see elu on.

Soomlased on statistika järgi maailmas kõige usinamad tühjade pudelite ja purkide kokkukorjajad. Pandipakendifirma Suomen Palautuspakkaus Oy juht Tommi Vihavainen räägib, et Soomet on mujal maailmas märgatud. Soome on maailma juhtiv riik joogipakendite kokku korjamise osas. Soome pandipakendisüsteemi on käidud uurimas mitmelt poolt maailmast. Enamasti imestatakse, kuidas süsteem on saadud nii hästi tööle.

Pandipakendi süsteemil on Soomes pikk ajalugu, mis ulatub saja aasta taha. Soome õlletehased võtsid pudelite eest tagatisraha juba 1920ndatel aastatel. Pandipakendi süsteem hakkas tööle juba Helsingi olümpiamängude ajal 1952. aastal.

Praegu on pudelite ja purkide pandisumma vahemikus 0,1-0,4 eurot. Aastas makstakse pandiraha ligi 300 miljonit eurot.

Soome süsteem on väga efektiivne – kokku on ligi 4500 pandipakendi tagastuskohta. Iga soomlane tagastas möödunud aastal keskmiselt 317 pandipakendit. Suurima osa moodustavad purgid, mida tagastati üle 200 inimese kohta.

See on väga suur kogus. Lisaks on Soomes eraldi taaskasutatavate klaaspudelite tagastussüsteem ja Lidli oma plastpudelite tagastussüsteem.

Soome pandipakendi süsteemi kaudu tagastatakse igal aastal üle 1,2 miljardi purgi, 400 miljonit taaskasutatavat PET-pudelit ja 125 miljonit klaaspudelit. Lisaks võetakse vastu ligi 50 miljonit ilma pandita purki.

Pandipakendi süsteemi purkide tagastusprotsent on 94, plastpudelitel 91 protsenti ja klaaspudelitel 87 protsenti.

Soomes tagastatud joogipakendid jõuavad otsaga sorteerimisjaamadesse, kust nad liiguvad edasi ümbertöötlemiseks Soomes ja mujal Euroopas.

Purkidest saadavat alumiiniumi kasutatakse uute purkide tootmiseks ja klaaspudelite klaasi uute pudelite tegemiseks. Pudelite jaoks kõlbmatut värvilist materjali aga kasutatakse eri pakkematerjalide, tekstiilide ja vahtklaasi tootmiseks.

Soomes on kasutusel ka pudelite taaskasutus, kus ühte pudelit kasutatakse keskmiselt 30 korda ja siis lähevad nad ümbertöötlemiseks. Ekopullo ry süsteemis kasutusel olevat klaaspudelite taaskasutusprotsent on 97.

Taaskasutatavad klaaspudelid pestakse enne uuesti kasutamist hoolikalt puhtaks. Nad pestakse ja täidetakse Ekopullo süsteemi õlletehastes.

Kõige ökoloogilisemat pakendit on raske välja tuua, kuna alumiiniumpurk ning plast- ja klaaspudelid on kõik ühtviisi head, kui nad korralikult kokku korjata.

Pudelite ja purkide eest saadav raha on Soomes maksustatav tulu, kui tegemist on muu kui enda tarbeks soetatud taaraga. Maksuameti maksuspetsialisti Kirsi Tuunala sõnul on seadus selles osas lihtne: kõik tulu on maksustatav, kui tegemist pole erandiga. Selles osas on erandiks vaid seened ja marjad, mille korjamise ja müümise pealt pole vaja maksu maksta. Pudelite ja purkide koha pealt pole maksuvabastust ette nähtud.

Tuunala sõnul ei jälgi maksuamet seda, kas mõne tänavalt leitud pudeli ja purgi pealt on maksud makstud. Maksuamet tegeleb olulisemate asjadega. Küll on aga iga maksumaksja vastutusel anda teada kõikidest tuludest maksuametile. Pandipakendite pealt makstakse aga maksu alles siis, kui kogutulu on nii suur, et selle pealt peab seaduse järgi maksu maksma.

Pudelite ja purkide eest saadud tulu kantakse tuludeklaratsioonile, seda pole vaja kusagil eraldi registreerida.

Kerttu, 63, kerää pulloja saadakseen ruokaa: “Suoraan sanottuna hävettää” – Suomessa jopa noin 90 prosenttia pulloista ja tölkeistä palautetaan

Tampereella Tammerkosken rantamaisemissa pulloja sekä tölkkejä keräävät ihmiset ovat tuttu näky. Erilaisten juttutuokion jälkeen käy ilmi, että keräämisen taustalla on monenlaisia syitä. 63-vuotias Kerttu sanoo panteilla saatavan tulon olevan korvaamaton lisä. – Se on sitä, sillä olen sairauseläkkeellä eikä rahaa tahdo aina riittää edes ruokaan.

(Visited 45 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid