Kui 5-aastane Habiba Ali koos emaga Soome elama saabus, siis oli algklasside õpetaja tema jaoks kõige tähtsam inimene. Kool oli pikka aega tüdruku jaoks koht, kus ta sai olla tema ise.
Ali pere oli põgenenud Somaalia kodusõja eest Soome 1990ndate aastate alguses. 1993. aastal asus pere elama Espoo Suvelasse, kus Ali alustas kooliteed Kirsti koolis, vahendab Helsingin Sanomat.
Õpetaja meeldis tüdrukule, kuna suhtus kõikidesse võrdselt ja sekkus väiksematessegi erimeelsustesse. Hea õpetaja oli üks põhjusi, miks Ali tahtis saada õpetajaks. Ta tahtis tulevikus teisi aidata, nii nagu õpetaja kõiki aitas.
Alist aga ei saanud õpetajat, vaid teismeline ema. Tema esimene laps sündis, kui ta oli 17-aastane. Nüüd 31-aastasena on Ali 7 lapse ema.
Kool oli Ali jaoks nagu teine kodu. Ta osales näiteringis ja mängis korvpalli. Muutus tuli ülaastmes, kui teised hakkasid huvi tundma tema välimuse vastu ja küsima, kust ta on tulnud. Samal ajal valiti Ali Espoo noortevolikokku.
Ühtaäkki sai Alist valvemigrant. Ta hakkas mõtlema, kuidas aidata migrandi taustaga noori. Enne seda oli ta end pidanud soomlaseks, mõtles ja rääkis soome keeles. Ta oskas soome keelt tuhat korda paremini kui somaali keelt, aga siis avastas, et ta polegi soomlane. See oli äratuskell.
Alid tabas identiteedikriis. Ta tundis end surutuna kahe kultuuri vahele. Nii rääkis ta 14-aastaselt emale, et soovib minna koos õdedega suveks Somaaliasse.
Ali oli tulnud Soome 5-aastaselt koos oma õdede ja emaga ning veetnud aasta põgenikelaagris Keenias. Tema isa oli kindral ja hukkus kodusõjas. Ali tahtis minna oma juuri tundma õppima.
Lõpuks venis 3 kuud kestma pidanud reis 1,5-aastaseks. Somaalias kooli minek tõi ta maa peale tagasi. Seal tajus ta, et on ikka soomlane. Teised tüdrukud tulid kõik pärast kooli ilusti koju, aga tema tahtis minna ja midagi teha, mängida tänaval jalgpalli. Halb oli see, et tema sõprade hulgas olid poisid. Inimesed olid paanikas, et ta käib tänaval koos poistega.
Ali võitles vastu ja lõpuks otsustasid tema suguvõsa meesliikmed, et ta tuleb tema enda turvalisuse pärast kiiremas korras Soome tagasi saata.
Soomes ei tulnud õpetajaks saamisest midagi välja. Alil polnud aimugi, kuidas õpetajaks saadakse. Tal polnud kavatsustki minna õppima ülikooli. Ta tundis, et seda temalt ei oodatudki. Põhikoolis soovitati tal minna edasi õppima hooldajaks.
Ali alustaski hooldajaõpingutega, aga identiteedikriis jäi alles. Ta ei suutnud veenda teisi, et on soomlane, seetõttu otsustas olla korralik somaallane. Ali abiellus somaali mehega ja pärast seda sündisid lapsed peaaegu et igal aastal. Pärast seitsmendat last sai naisel mõõt täis. See polnud elu, mida ta tahtis elada. Ta lahutas mehest.
Kui noorim laps oli aastane, läks Ali tööd otsima. Ta otsis tööd töötukassast, seal ütles ametnik, et naine ei peakski tööle minema. Paljud oleksid alla andnud, aga Ali ei andnud järele. Lõpuks õnnestus tal saada töökoht Espoo linnas. Alist sai oma piirkonna Suvela kogukonnakoordinaator. Pärast seda läks ta veel poliitikasse.
Alil võttis kaua aega, et leida koht Soome ühiskonnas. Sügisel alustab kooliteed Ali noorim laps ning vanim läheb gümnaasiumi. Lastele soovib Ali paremat tulevikku.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005705037.html
