Lapse- ja peretoetused Soomes: osa 1 rasedus-imikuaeg

Lapse- ja peretoetused Soomes (Kela kodulehelt). Vaata lisa Kela perekalendrist ning eestikeelset infot Kela kodulehelt: http://www.kela.fi/eesti-keel.

1. Rasedus- ja imikuaeg

Emadusabi (Äitiysavustus)

Emadusabiks võid valida kas emaduspaki (äitiyspakkaus) või  140-eurose maksuvaba rahasumma. Emadusabi saab taotleda, kui rasedus on kestnud vähemalt 154 päeva või umbes 5 kuud. Lisaks peab ema käima enne 5. raseduskuud tervisekontrollis arsti juures või nõuandlas. Kontrollis saab rasedustõendi, mida läheb vaja emadusabi taotlemisel. Emadusabi pakutakse püsivalt Soomes elavatele inimestele. Selleks on õigus, kui tuled tööle Soome teisest Euroopa Liidu riigist või oled tulija pereliige. Siis pead sa kuuluma Soome sotsiaalturvasüsteemi (sosiaaliturva).

Pildil emaduspakk.

Emadusraha (Äitiysraha)

Emapuhkus (äitiysvapaa) algab enne arvatavat sünniaega. Emapuhkusele võib jääda 30-50 argipäeva ehk umbes 5-8 nädalat enne arvatavat sünniaega. Ise saad valida, millal jääd emapuhkusele.

Emapuhkuse ajal emadusraha

Kui emapuhkus algab, saab Kelast (Kansaneläkelaitos) emadusraha. Emadusraha makstakse 105 argipäeva ehk umbes 4 kuu eest. Argipäevad on kõik päevad esmaspäevast laupäevani, välja arvatud riigipühad.

Tööandjat peab emapuhkusest teavitama hiljemalt 2 kuud enne puhkuse algust. Selgita, kas tööandja maksab emapuhkuse ajal palka – seda on vaja teada emadusraha taotlemisel. Taotle emadusraha hiljemalt 2 kuud enne arvatavat sünniaega. Kui saad emapuhkuse ajal palka, maksab Kela sel ajal  tööandjale.

Õigus emadusrahale

Sul on õigus emadusrahale, kui rasedus on kestnud 154 päev. Eeldus on, et kuulud Soome sotsiaalturvasüsteemi vähemalt 180 päeva enne arvatavat sünniaega. Arvesse võidakse võtta tervisekindlustus teises Euroopa Liidu riigis. Kui kolid Soome välismaalt, loe lisaks Soome elama kolimise kohta.

Kui laps sünnib enneaegselt, saab emadusraha kohe sünnile järgnevast argipäevast alates. Emadusraha makstakse tavaliselt 4 kuud. Emadusraha järel makstavat vanemaraha makstakse sellisel juhul tavalisest kauem.

Kui rasedus katkeb, kaob õigus emadusrahale isegi siis, kui rasedus on kestnud 154 päeva.

Millal jääda emapuhkusele? selle saab kergesti välja selgitada kalkulaatori abil: Laskuriin. Emadusraha sõltub sissetulekust ja seda saab taotleda internetis: Hae äitiysrahaa verkossa.

Ema haigestumine

Kui haigestud ja ei suuda lapse eest hoolitseda, siis võidakse emadusraha maksta teatud juhtumitel isale vanemarahana (vanhempainraha). Isa võib saada toetust alles haiguse omavastutuse aja möödudes (tavaliselt haigestumispäev ja 9 järgmist argipäeva). Isale makstud vanemaraha ei vähenda emadusraha järgseid vanemarahapäevi. Isa saab vanemaraha lähtuvalt oma sissetulekust.

Õppimine ja töö emapuhkuse ajal

Emapuhkuse ajal võib teha tööd ja saada Kelast emadusraha, aga tööl oldud päevade eest makstakse emadusraha miinimummääras. Töö pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei mõjuta emadusraha, kuna emadusraha makstakse ainult argipäevade eest.

Kui õpid päevases õppes ja saad õppetoetust, siis makstakse õppetoetusele lisaks emadusraha miinimummääras. Kui sa ei saa õppetoetust ega tööta, siis makstakse emadusraha maksimummääras.

Kui lähed tööle või õppima, teavita sellest Kelat. Nii makstakse sulle õieti emadusraha ja väldid tagasimaksekohustust. Teata oma tööpäevad Kelale teenuskeskuses või helistades lastega pere teenusnumbril. Palgaandmeid, töötamist pühapäevadel ja riigipühadel ei pea Kelale teatama. Kui saad varajast emadusraha, siis ei või üldse tööd teha (välja arvatud pühapäevad ja riigipühad, kuna nende eest ei maksta) ega õppida päevases õppes.

Emapuhkuse järel

Emapuhkuse järel võid jääda vanemapuhkusele (vahnempainvapaa) ja saada vanemaraha (vanhempainrahaa). Vanemapuhkusele võib jääda ka isa või saate puhkust jagada.

Vanemapuhkuse järel võid jääda hoolduspuhkusele (hoitovapaa) ja saada koduhoolduse toetust (kotihoidon tuki). Võid naasta tööle osa-ajaga ja saada paindlikku hooldusraha (joustava hoitoraha).

Isadusraha (Isyysraha)

Isapuhkus (isyysvapaa) on kõige enam 54 argipäeva ehk umbes 9 nädalat. Isa võib olla kodus samaaegselt vabal valikul 1-18 argipäeva sel ajal, kui ema saab emadus- või vanemaraha. Viimased isapuhkuse päevad võib isa võtta pärast seda, kui vanemaraha saamine on lõppenud.

Lisaks isapuhkusele võib isa võtta lapse sünni järel järgmisi perepuhkusi:

  • vanemapuhkust, mis tuleb pärast emapuhkust. Puhkust võib jagada emaga.

  • hoolduspuhkust, mis järgneb vanemapuhkusele.

  • osalist hoolduspuhkust, kus isa naaseb tööle osalise ajaga.

Isapuhkuse aeg

Võid alustada isapuhkust, kui laps sünnib. Soovi korral võib isa võtta kõik isadusraha päevad emadus- ja vanemaraha perioodi lõppedes. Isapuhkuse võtmise viimane aeg on siis, kui laps saab 2-aastaseks või enne, kui adopteeritud lapse võtmisest on möödunud 2 aastat.

Isapuhkuse võib võtta korraga või juppide kaupa. Koos emaga samaaegselt võetud isapuhkust 1-18 päeva võib jagada kõige rohkem 4 ossa. Vanemarahaperioodi järgse isapuhkuse võib jagada kõige enam kahte ossa. Näiteks kui isa taotleb vanemaraha järgset isadusraha esmaspäevast reedeni ja järgmisel nädalal uuesti esmaspäevast reedeni, on isa kasutanud mõlemad kaks osa, kuigi pole kasutanud kõiki päevi. Isapuhkust ei või üle kanda emale.

Kui võtad isapuhkuse alles pärast vanemarahaperioodi, võib laps enne isapuhkust käia lastehoius (päivähoito). Lastehoiu koht säilib isapuhkuse ajal. Siiski ei või laps isapuhkuse ajal käia lasteaias (päiväkoti).  Pere ülejäänud lapsed võivad olla isapuhkuse ajal samuti päevahoius. Pane tähele, et vanemarahaperioodi järel saadud isadusraha mõjutab hilisemat hooldusraha. Uuri täpsemalt, kuidas isapuhkus mõjutab laste koduhoiu toetust ja erahoiu toetust.

Isapuhkuse ajal isadusraha

Isapuhkuse ajal maksab kela isadusraha. Uuri järgi, kas tööandja maksab isapuhkuse ajal palka. Seda teavet läheb vaja isadusraha taotlemisel. Teata isapuhkusest tööandjale hiljemalt 2 kuud enne puhkuse algust. Kui isapuhkus on kuni 12 argipäeva, siis tuleb teatada vähemalt kuu aega ette.

Taotle isadusraha alles siis, kui laps on sündinud ja tead, millal mõtled võtta isapuhkust. Taotle isadusraha kas ühele perioodile või mitmele lühemale osale, kui jagad isapuhkuse mitmesse ossa. Isadusraha makstakse argipäevade eest, need on päevad esmaspäevast kuni laupäevani, välja arvatud riiklikus pühad. Isa võib ise valida, mis päevade eest taotleb isadusraha. Näiteks kui laupäev on isadusrahapäev vaid siis, kui isa seda soovib. Kui tööandja maksab isale isapuhkuse ajal palka, siis makstakse isadusraha nende päevade eest tööandjale. Kui isapuhkuse sisse jäävad palgalised vabad päevad, makstakse isadusraha ka nende päevade eest tööandjale. Näiteks kui palgaline isapuhkus läheb üle nädalalõpu ja laupäev on palgaline vaba päev, makstakse isadusraha tööandjale ka laupäeva eest. Nõnda lähevad ka laupäevad isadusraha päevadena arvesse.

Isadusraha suurus sõltub sissetulekust ja seda saab taotleda internetis: Hae isyysrahaa verkossa.

Õigus isadusrahale

Isadusraha saad siis, kui oled abi- või kooselus lapse emaga ja osaled lapse eest hooldamises. Erandkorras võid saada isadusraha ka siis, kui elate eri aadressidel, kui lahus elamine tuleneb näiteks tööst, mitte halbadest suhetest.

Lisaks on eeldus, et oled Soome sotsiaalturvasüsteemi liige vähemalt 180 päeva enne lapse arvatavat sünniaega. Kindustusperioodi sisse võidakse arvata kindlustus muus Euroopa Liidu riigis. Kui tuled Soome välismaalt, loe lisa osast Soome elama asumine.

Isadusrahale on õigus ka lapse adopeerinud isal. Lisaks saab registreeritud paarisuhtes olev inimene isadusraha olenemata sugupoolest, kui ta on adopteerinud oma kaaslase lapse või adopteeritud lapse.

Uus laps perre

Isapuhkus käib lapse kohta. Kui perre sünnib või adopteeritakse uus laps, võib isa eelmisest lapsest kasutamata jäänud isadusrahapäevi võtta korraga kuni 24 argipäeva ajal, kui ema on uue lapsega emadus- või vanemapuhkusel. Varasema lapse isapuhkus tuleb võtta hiljemalt selleks ajaks, kui laps saab 2-aastaseks või adopteeritud lapse võtmisest on möödunud 2 aastat. Uue lapsega seotud isadusrahapäevi või koos emaga üheaegselt võtta kuni 18 argipäeva. Kokku võib isa nõnda võtta samaaegselt ema emadus- või vanemarahapäevadega kuni 42 isadusrahapäeva. Isadusraha saab korraga siiski vaid ühe lapse eest.

Õppimine ja töötamine isapuhkuse ajal

Isadusraha saamine eeldab, et isa ei õpi päevases õppes ega tööta isapuhkuse ajal. Töö pühapäevastel päevadel ja riigipühadel on siiski lubatud, kuna isadusraha makstakse vaid argipäevade eest.

Vanemaraha (Vanhempainraha)

Vanemapuhkusele võib jääda ema või isa. Vanemapuhkuse ajal maksab Kela vanemaraha 158 argipäeva ehk umbes pool aastat. Argipäevad on päevad esmaspäevast laupäevani, välja arvatud riigipühad. Vanemaraha lõppeb, kui laps on umbes 9-kuune. Vanemaraha lõppeb varem, kui saad järgmise lapse ja tema eest emadus- või isadusraha. Vanemarahaperioodi saad välja arvutada kalkulaatoriga: Laskuriin. Vanemaraha suurus sültub sissetulekust ja seda saab taotleda internetis: Hae vanhempainrahaa verkossa.

Vanemaraha makstakse üle 158 argipäeva, kui laps sünnib enne emadusraha algust. Siis makstakse vanemaraha lisaks nii palju päevi, kui emal emadusrahaperiood lühenes.

Vanemapuhkusele võib jääda ema või isa

Vanemad võivad omavahel vanemapuhkuse ära jagada. Isa peab vanemaraha saamiseks olema kas abi- või kooselus lapse emaga.

Vanemad võivad olla puhkusel kordamööda, aga mitte üheaegselt (erandiks on mitmikute sünd). Kui vanemad puhkust jagavad, võivad nad kumbki saada kuni 2 soovitud pikkusega osa. Mitmike sünni puhul makstakse vanemaraha iga lapse kohta 60 argipäeva kauem alates teisest lapsest. Lisaks võivad mitmike sünni korral nii isa kui ema olla vanemapuhkusel samal ajal.

Töötamine vanemapuhkuse ajal

Ema ja isa võivad vanemapuhkuse ajal töötada. Vanemaraha makstakse töötamise ajal minimaalses määras. Töö pühapäevadel ja riigipühadel vanemaraha ei mõjuta. Osalist vanemapuhkust võivad ema ja isa võtta üheaegselt, kus mõlemad käivad tööl osalise ajaga ja saavad osalist vanemaraha.

Lapselisa (Lapsilisä)

Kela kasab iga Soomes püsivalt elava lapse eest lapselisa kuni lapse 17-aastaseks saamiseni. Lapselisa suurus on 95,75 eurot esimese lapse eest, 105,80 eurot teise lapse eest ja 135,01 eurot kuus kolmanda lapse eest. Õigus lapselisa saamiseks tekib Soomes elades. Maksmine lõpetatakse, kui laps ja tema hooldaja lähevad püsivalt välismaale elama. Lapselisa on maksuvaba tulu.

Lapselisa makstakse alates lapse sünnile järgnevast kuust. Lapselisa makstakse kuni lapse 17- aastaseks saamiseni, kuni laps lahkub välismaale või kuni laps hakkab saama rahvapesnioni põhist töövõimetuspensioni. Lapselisa võidakse teatud juhtudel maksta välismaale, näiteks ajutise välismaal viibimise, so õppimise ajal.

Kes võib taotleda lapselisa

Lapselisa makstakse tavaliselt emale või isale või muule hooldajale. Lapselisa võib taotleda samaaegselt vanematoetustega. Lapselisa võib taotleda ka mõni teine lapse hooldamise või kasvatusega tegelev isik. Näiteks perehooldaja või vanavanem võib taotleda lapselisa.

15-aastane laps ja omavalitsus ei saa taotleda lapselisa, aga võivad nõuda teatud tingimustel lapselisa maksmist endale. Näiteks siis, kui laps on omavalitsuse eestvõttel paigutatud hoiuasutusse, võib omavalitsus taotleda lapselisa maksmist endale.

Kui vanemad ei ela koos, võivad nad kokku leppida, kellele lapselisa makstakse. Kui vanemad selles asjas kokkuleppele ei jõua, makstakse lapselisa vanemale, kelle juures laps elab ja kes põhiliselt tegeleb lapse asjade ja kasvatamisega. Kela saab lapse elukoha kohta infot otse perekonnaseisubüroolt (maistraatti). Lapse elukoha muutudes peavad vanemad selle registreerima. Kui laps asub elama teise vanema juurde, võib see vanem taotleda lapselisa. Muudes olukordades võib arveldusarve muutustest teatada Kela internetiaadressil või paberil avaldusega (Y 121).

(Visited 602 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid