Samal ajal, kui EL alustab Kiievi toetamiseks 90 miljardi euro väljamaksmist perioodil kuni 2027. aasta lõpuni, taotleb Ukraina juba täiendavalt kümneid miljardeid eurosid. Euroopa otsib lahendusi ja võib olla sunnitud taas päevakorda võtma arutelu Euroopas külmutatud Venemaa varade kasutamise üle.
Teisipäeval, 29. septembril kohtusid Ukraina peamised rahastajad – alates Euroopa Liidust (EL) ja G7 liikmetest kuni Norra ja Lõuna-Koreani – Brüsselis Euroopa Komisjoni peakorteris Ukraina delegatsiooniga; kohal olid ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajad. Kohtumise eesmärk oli hinnata Kiievi vajadusi, kuna riik taotleb juba lisarahastust, hoolimata sellest, et abipaketid on juba olemas, vahendab Le Monde.
Pingelises eelarveolukorras – ja olukorras, kus avalikkus ei soovi enam kuigi varmalt Ukraina toetamiseks püksirihma pingutada – mõistavad eurooplased hästi, et see teema on poliitiline miiniväli. Seetõttu tõuseb paratamatult taas päevakorda vaidlus selle üle, kuidas kasutada 210 miljardi euro väärtuses Venemaa varasid, mis on Euroopas alates sõja algusest külmutatud – teema, mis lõhestas EL-i liikmesriike juba aasta tagasi.
Alates augustist on Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutanud, et tema riik vajab rohkem raha kui rahvusvahelised partnerid on lubanud. 24. augustil Kiievis toimunud nn tahte koalitsiooni kohtumisel üllatas ta oma kolleege, avalikustades 27 miljardi dollari (23 miljardi euro) suuruse puudujäägi tänavuse 2026. aasta eelarves.
„Oleme leidnud viise selle summa vähendamiseks,” ütles Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esmaspäeval mõttekoja European Policy Centre korraldatud konverentsil. Siiski, lisas ta, peab Ukraina 2027. aastaks tagama ligikaudu 69 miljardit eurot (40 miljardit sõjaliste kulutuste katmiseks ja 29 miljardit riigi toimimise rahastamiseks).
Kiiev selgitab, et Venemaa viimaste nädalate sagenenud pommitamised on kahjustanud riigi majandust ja eelkõige vähendanud maksutulusid. Samal ajal jätab Musta mere kaudu toimuva teraviljaekspordi blokaad – mis põhjustas põllumajandustoodete ekspordi 60-protsendilise languse – Ukraina ilma eluliselt vajalikust välisvaluutast.
Nendes arvutustes on arvesse võetud nii Kiievi partnerite lubatud kahepoolset abi kui ka 90 miljardit eurot, mida EL-i liikmesriigid plaanivad ühiselt laenata; see summa oli mõeldud Ukraina rahaliste vajaduste katmiseks aastatel 2026 ja 2027, kusjuures igal aastal eraldataks 30 miljardit eurot riigi relvastamiseks ja 15 miljardit eurot eelarvetoetuseks.
Septembri keskpaigaks oli Brüssel sõjalise varustuse ostmise rahastamiseks juba välja maksnud 15 miljardit eurot. „Alates 2022. aasta veebruarist on EL ja selle liikmesriigid andnud Ukrainale ja Ukraina rahvale abi ligi 225 miljardi euro väärtuses,” tuletas laienemisvolinik Marta Kos teisipäeval annetajatele meelde – seda numbrit rõhutati olukorras, kus USA ei ole pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majasse 2025. aasta alguses Kiievile enam täiendavat rahastust andnud.
„See tundub nagu kõrbe kastmine,” märgib üks Euroopa diplomaat pettunult. Hoolimata põrgulikust olukorrast, milles Ukraina viibib, kohtab see uusim lisarahataotlus Brüsselis vastuseisu – seda enam, et see langeb tundlikule poliitilisele hetkele. EL-i liikmesriigid peavad parajasti ulatuslikke läbirääkimisi liidu järgmise mitmeaastase eelarve üle; see sisaldab 100 miljardi euro suurust paketti, mis on mõeldud Ukrainale aastateks 2028–2034. Kuna aga Saksamaa ja tema „kokkuhoidlikud” liitlased soovivad eelarve kogumahtu sadade miljardite eurode võrra kärpida, tundub täiendava abi väljakuulutamine Kiievile keeruline.
Lisaks on 2027. aastaks kavandatud rida olulisi riiklikke valimisi – Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias –, kus Ukraina rahastamise küsimus on eriti tundlik. Prantsusmaal on erakonna Rahvusrinne (Rassemblement National) kandidaat Marine Le Pen – kes juhib praegu küsitlustes – juba teatanud kavatsusest peatada valituks osutumise korral igasugune rahaline abi Kiievile.
Praegu Brüssel ootab ja vaatab. „Ootame üksikasju vajaduste kohta ja vaatame, kuidas saame neile reageerida. Küsimust arutatakse eeldatavasti rahandusministrite kohtumisel 9. oktoobril või võib-olla Euroopa Ülemkogul oktoobri keskel,” avaldab üks Euroopa diplomaat. Oluline on märkida, et mitmed kolleegid juhivad tähelepanu asjaolule, et Ukraina riik ei ole veel kasutanud ära tegevuskulude katmiseks eraldatud 15 miljardit eurot.
Nende vahendite väljamaksmine sõltub reformidest, mida Ukraina peab ellu viima – eelkõige korruptsioonivastases võitluses –, pidades silmas suvel puhkenud skandaale, millesse olid segatud mitmed Volodõmõr Zelenski lähikondlased. „Meie sõnum Ukraina sõpradele on selge: viige kokkulepitud reformid ellu, et saaksime teid jätkuvalt rahaliselt toetada,” rõhutab Marta Kos.
„Ülemraada tuleb taas kokku oktoobri keskel ja loodan, et seal tehakse edusamme nõutud reformide elluviimisel,” ütleb Serhi Martšenko. „Samas eeldavad mõned [EL-i] nõudmised uute maksude kehtestamist. Praegu pole aga õige aeg tõsta makse meie ettevõtetele, mis niigi suurtes raskustes vaevlevad.”
Enne uute algatuste käivitamist teeb Komisjon ettepaneku kasutada kõiki liidu käsutuses olevaid rahastamisvahendeid. Septembri keskel tegi Komisjoni president Ursula von der Leyen ettepaneku kasutada vahendeid, mis on jäänud järele EL-i täitevvõimu poolt Euroopa taasrelvastumise rahastamiseks kaasatud 150 miljardi eurosest laenust – eeldusel, et iga toetust saav riik maksab kasutatud summa ise tagasi. Praeguseks on ligikaudu 20 miljardit eurot veel jaotamata ning see võiks aidata rahastada droonide ja muude tõrjevahendite ostmist Kiievile. See eeldaks aga liikmesriikide nõusolekut võtta enda kanda laenu tagasimaksmise kohustus – mis on praegustes oludes Berliinis või Pariisis mõeldamatu.
Lühiajalises perspektiivis saaks Kiievi abistamiseks osaliselt kasutada Euroopa rahutagamisrahastut, mille eelarve on 6,6 miljardit eurot. See võimalus, mis oli pikka aega blokeeritud Ungari veto tõttu, on pärast Viktor Orbáni valimiskaotust aprillis taas teostatavaks muutunud. Eurooplased võiksid ka kiirendada 90 miljardi euro suuruse laenukava raames 2027. aastaks kavandatud vahendite väljamaksmist, kuid see lükkaks probleemi lahendamise vaid edasi.
Lisaks on Euroopas külmutatud 210 miljardi euro väärtuses Venemaa riigivarasid – millest 180 miljardit asub Belgias asuva Eurocleari valduses –, mille konfiskeerimist Kiiev on juba mitmeid kuid nõudnud. Saksamaa, kes on vastu igasugusele uuele Euroopa ühisele laenuvõtmisele, oli varem – muu hulgas Rootsi ja Madalmaade toetusel – püüdnud seda lahendust 2025. aastaks edendada. Belgia aga seisis sellele sammule ägedalt vastu, sundides kantsler Friedrich Merzi nõustuma lahendusega, mis näeb ette uue 90 miljardi euro suuruse ühislaenu.
Praegu on Berliin ja tema liitlased oma algatust uuesti käivitamas, kuid Belgia ei näita üles mingeid märke oma seisukoha muutmiseks ning Euroopa Komisjon pole siiani leidnud kindlat lahendust, mis kaitseks kuningriiki võimalike kohtuasjade eest. Arvestades olukorda Ukrainas, märgib Euroopa Poliitika Keskuse direktor Fabian Zuleeg: „Isegi kui me kasutaksime külmutatud Venemaa varasid, oleks see vaid ajutine lahendus. Euroopa peab välja töötama pikaajalise ja kestva lahenduse,” kuna rahaline vajadus – nii sõja ajal kui ka riigi hilisemal ülesehitamisel – saab olema tohutu.
