Ukraina ei edasta enam infot Vene raketirünnakute kohta, kuna neid ei suudeta tõrjuda

Ukraina on lõpetanud avaliku kajastamise, kui palju rakette Venemaa suuremate rünnakute ajal välja tulistab, kuna Kiiev on hädas Venemaa raketirünnakute järsu suurenemise ajal liitlastelt õhutõrjerakettide hankimisega.

Ukraina õhuvägi teatas täna teisipäeval 11. augustil, et nende väed tulistasid öö jooksul alla 98 120-st Venemaa droonist, kuid ei avalikustanud, kui palju rakette tulistati või tõrjuti, kuigi Zaporižja, Dnipropetrovski oblast ja Kiiev olid sihtmärgiks enam kui tosinale ballistilisele raketile, sealhulgas Põhja-Koreas toodetud KN-23-le, tappes üheksa inimest, vahendab Bloomberg.

Muudatus järgneb paar päeva varem tehtud otsusele lõpetada Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiste kajastamine. See toimus pärast eelmisel nädalal toimunud suurt rünnakut, mille käigus Ukraina ei suutnud tõrjuda ühtegi 28-st riigi pihta tulistatud ballistilisest raketist.

Asjaga kursis olev isik ütles Bloombergile, et õhuvägi muutis Venemaa rünnakutele vastuseks turvameetmena oma aruandlusvormingut. Isik rääkis anonüümsuse tingimusel, kuna tal polnud volitusi teemat avalikult arutada.

Ukraina taotleb oma lääneliitlastelt kiiresti täiendavaid õhukaitsesüsteeme ja rakette, eriti püüdurrakette USA-s toodetud Patrioti süsteemile, mis on endiselt Ukraina kõige võimekam kaitse Venemaa ballistiliste rakettide vastu.

Õhukaitse püüdurite nõudlus on Lähis-Ida sõja ajal kogu maailmas hüppeliselt kasvanud, mistõttu on Kiievil raskem varusid täiendada, kuna Venemaa intensiivistab oma õhurünnakuid.

President Volodõmõr Zelenski teatas täna teisipäeval, et Venemaa raketirünnak kahjustas Kiievis haiglahoonet ja ettevõtteid. Tema sõnul olid kasutusel Põhja-Korea tarnitud ballistilised raketid ja Venemaa hüperhelikiirusega tiibraketid Zircon.

Ukraina õhutõrjevarustus on järsult langenud. Zelenski ütles 5. augustil, et liitlaste õhutõrjerakettide tarned olid 2026. aasta esimesel poolel kolm korda väiksemad kui eelmise aasta samal perioodil.

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel suutis Ukraina juulis alla tulistada vaid 29 Venemaa välja lastud 195 ballistilisest raketist, samas kui veel 40 raketti ei jõudnud sihtmärgini.

Venemaa püüab praegu peaaegu kolmekordistada ballistiliste rakettide arvu, mida ta suudab korraga Ukraina vastu välja tulistada, ütles Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem major Robert „Magjar” Brovdi.

Praegu suudab Venemaa korraga välja tulistada umbes 77 ballistilist raketti ning soovib seda arvu suurendada 200-ni, sõnas Brovdi intervjuus uudisteagentuurile Associated Press. Ta ei täpsustanud aga, millal sellise võimekuse saavutamine plaanis on.

Brovdi nimetas võimalikku raketirünnakute mahu kasvu üheks Ukraina suurimaks haavatavuseks, kuna Kiievil on puudus Patriot-süsteemi rakettidest – need on ainsad Ukraina arsenalis olevad õhutõrjeraketid, mis suudavad ballistilisi rakette alla tulistada.

„Isegi kui nad suudavad sellest vaid poole teoks teha, lendab see kõik meie pihta,” ütles Brovdi.

Tema sõnul oleks ainus viis vähendada Venemaa võimet selliseid massilisi raketirünnakuid korraldada rünnata raketitootmisega seotud objekte.

Venemaa kasvav suutlikkus Ukraina õhutõrjet läbida on muutunud peamiseks murekohaks, kuna Moskva kohandab oma rünnakustrateegiat.

„Vene väed seavad oma kaugmaarelvastuse tootmisel esikohale süsteemid, mis suudavad kindlamalt läbida Ukraina õhukaitset,” teatas teisipäeval USA-s tegutsev Sõjauuringute Instituut (ISW).

Instituudi hinnangul leiab Kreml nähtavasti, et Ukraina nappust õhutõrjerakettide osas saab ära kasutada rünnakute jätkamiseks ja läbirääkimistel sisuliste järeleandmiste vältimiseks.