Läti liiklusohutuse direktoraat (CSDD) teatas eile 18. augustil, et küberrünnaku käigus pääseti ligi 1,2 miljoni inimese isikuandmetele. Arvestades, et Läti rahvaarv on veidi üle 1,8 miljoni, on tegemist tohutu ulatusega andmelekkega.

Tekib õigustatud küsimus, miks kulus nii kaua aega, enne kui avalikkust teavitati suurest tõenäosusest, et nende andmeid on varastatud. Küberrünnak toimus 8.–9. augusti nädalavahetusel. Esimene avalik teade rünnaku toimumise kohta tehti 13. augustil, kuid veel 14. augustil ei osanud või ei tahtnud ametnikud täpsustada lekke ulatust. Alles eile, neli päeva hiljem, avalikustati varastatud andmete tegelik maht, vahendab lsm.lv.

President Edgars Rinkēvičs sekkus teemasse 18. augustil, märkides sotsiaalmeedias, et „ulatuslik andmeleke” kujutab endast „märkimisväärset ohtu riigi julgeolekule”. Ta vihjas ka vajadusele ametnikke vastutusele võtta – küll otsesõnu seda välja ütlemata –, lisades: „CSDD maine ja avalikkuse usaldus selle asutuse vastu on saanud kannatada. Sellistes oludes ei saa CSDD juhtkond oma tööd jätkata.”

Küberrünnaku korraldaja, kelle isikut pole veel ametlikult tuvastatud, on saanud ligipääsu teabele, mis sisaldub alates 2008. aastast väljastatud maksekviitungitel.

CSDD andmetel on kurjategijate kätte sattunud järgmine teave:

isikukood või ettevõtte registrinumber;
ees- ja perekonnanimi või ettevõtte nimi;
makse summa;
makse kuupäev;
sõiduki registreerimisnumber;
teenuse saamise ajal registreeritud aadress, näiteks sõiduki registreerimistunnistusel märgitud aadress.

CSDD IT-osakonna juhataja Māris Puriņš kinnitas ühtlasi, et küberrünnaku käigus ei sattunud ohtu CSDD klientide kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress) ning et omandatud aadressiandmed ei ole kõigil juhtudel täielikud.

„CSDD jätkab küberrünnaku uurimist – oleme piiranud volitamata kasutajate võimalust töödelda sõidukite andmeid riikliku registreerimismärgi alusel – mis võimaldas neil saada teavet sõiduki margi ja mudeli kohta – ning jätkame koostööd pädevate asutustega, edastades neile kogu CSDD käsutuses oleva teabe rünnaku toimepanija tuvastamiseks,” ütles Puriņš.

Ta märkis, et CSDD sattus läinud nädalavahetusel samuti küberrünnaku alla, kuid see suudeti tänu rakendatud turvameetmetele tõrjuda.

„Cert.lv” asejuht Varis Teivāns selgitas, et lekkinud andmetega seotud suurim oht ​​on võimalus kasutada neid tulevastes sotsiaalse manipuleerimise ja pettuse kampaaniates.

„Kui petturitel on olemas inimese nimi, isikukood, auto registreerimismärk, aadress või andmed varasema makse kohta, saavad nad koostada märksa usutavamaid ja isikupärasemaid petusõnumeid, -e-kirju või -telefonikõnesid,” selgitas Teivāns.

Inimestel soovitatakse pöörata tähelepanu mitte ainult sõnumi sisule, vaid ka keelekasutuse ja õigekirja kvaliteedile, eriti nimede, aadresside ja muude andmete täpsusele. Samuti soovitatakse mitte klõpsata sõnumites või e-kirjades olevatel linkidel, vaid kontrollida värskeimat teavet CSDD teadete kohta veebilehel „e.csdd.lv” või CSDD mobiilirakenduses.

CSDD on küberrünnakust teavitanud riiklikku andmekaitseinspektsiooni ning säilitanud kogu käsutuses oleva teabe, et edastada see inspektsioonile rünnaku asjaolude põhjalikuks hindamiseks.

CSDD igapäevast teenuste osutamist see ei ole mõjutanud ning asutus jätkab kõigi teenuste pakkumist nii kohapeal kui ka kaugteel e-CSDD kaudu.