Sel kuul alustasid Läti relvajõud (NBS) liikumisvastaste tõkete, ehk nn draakonihammaste paigaldamist Läti-Venemaa piiri äärsetele sundvõõrandatud aladele, teatas LSM-i Latgale toimetus täna neljapäeval 28. mail.

Maa oli varem riigikaitse eesmärgil sundvõõrandatud, kuna Balti kaitseliini taristu ehitamine on kavandatud otse piiri äärde, sealhulgas aladele, kus asub eraomand.

Kolmes reas umbes kümne meetri laiused tõkked on mõeldud sõjatehnika liikumise takistamiseks üle piiri. Iga draakonihammas kaalub umbes poolteist tonni. Sõjaväeametnikud märkisid, et nendevahelised vahed on väikesed, nii et sõjaväesõidukid ei saa läbi sõita.

Liikumisvastaste tõkete ehitamine ja kohaletoimetamine nende paigalduskohtadesse algas juba 2024. aastal, kuid nende füüsiline paigaldamine riigi- ja omavalitsuste territooriumile algas 2025. aastal. Seni on töid edasi lükanud mitmed tegurid – piiriehitusprotsess, koordineerimine piirivalvega ja objektide asukohad.

Üks suurimaid väljakutseid on olnud maa sundvõõrandamine, kuna osa infrastruktuurist ehitatakse eraomandile. Sõjaväeametnikud rõhutasid, et liikumisvastase infrastruktuuri rajamise seadus on protsessi oluliselt kiirendanud.

„Kuni liikumisvastase infrastruktuuri rajamise seaduse vastuvõtmiseni seisime silmitsi piirangutega. Me ei saanud tulla ja hakata neid liikumisbarjääre eraomandile paigaldama. Praeguseks on see lahendatud,” märkis Balti kaitseliini projekti eest vastutav kolonel Andris Rieksts.

Omanikud saavad infrastruktuuri ehitamiseks vajaliku maa sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise, mille määrab kindlaks spetsiaalne komisjon sertifitseeritud kinnisvarahindaja abiga.

Kaitseliini eesmärk ei ole mitte ainult potentsiaalse vastase heidutamine, vaid ka vajadusel selle peatamine ja hävitamine, kui see on veel piiril.

„Kui midagi peaks juhtuma, peame suutma nad siin hävitada, sest me näeme seda Ukrainas – kui me kord maad loovutame, on seda praktiliselt võimatu tagasi saada,” ütles kolonel Rieksts.

Ta märkis, et tänapäeva sõjapidamises pole oluline mitte ainult kaitse drooni- ja raketirünnakute eest, vaid ka maapealse kontrolli saavutamine.

„Nad ei suuda meid droonidega vallutada. Ukrainas näeme, et iga päev toimub sadu drooni- ja raketirünnakuid, aga seni, kuni maad hoitakse kontrolli all ja keegi füüsiliselt inimesi kodudest välja ei aja, on see maa meie,” märkis Rieksts.

Lisaks draakonihammastele on tulevikus plaanis ehitada ka tankitõrjekraave.

Läti piir Venemaa ja Valgevenega on kokku umbes 450 kilomeetrit pikk. Sel aastal plaanib relvajõud NBS ehitada üle kaheksa kilomeetri liikumisvastast taristut.

Balti kaitseliini projekti elluviimisel osalevad Leedu, Eesti ja Poola. Projekt algas umbes kaks aastat tagasi ja kõik kavandatud tööd peaksid valmima 2028. aastaks.