Ukraina relvajõud sattusid eelmisel nädalal skandaali keskmesse pärast seda, kui sotsiaalmeediasse postitatud nälgivate sõdurite fotod levisid Ukraina ja rahvusvahelises meedias.

Sõdurid olid väidetavalt alates augustist saadetud Harkivi oblastisse, kuhu toitu, vett ja muid varusid oli toimetatud vaid juhuslikult.

Ukraina relvajõud on tunnistanud, et Harkivi oblastis Kupjanski linna lähedal tegutsevate sõdurite toiduga varustamisel on olnud raskusi.

Pärast skandaali on kaks piirkonna eest vastutavat ülemat välja vahetatud.

Relvajõud teatasid, et probleeme täheldati eelkõige ühes brigaadi punktis toiduvarudega. Lisaks varustusprobleemidele oli 14. brigaadi juhtkond varjanud tegelikku olukorda rindel.

„Uus juhtkond rakendab kõik võimalikud meetmed olukorra normaliseerimiseks ja sõdurite varustamise parandamiseks lahingupositsioonidel,” teatasid relvajõud avalduses.

Brigaadi Facebooki lehel avaldati reedel video, mis näitab uut ülemat Taras Maksõmovit videokõnes häirivatel fotodel esinevate sõduritega.

Sõdurid ütlevad, et on nüüd toitu saanud ja üritavad kaalus juurde võtta.

Maksõmov lubas videokõne ajal olukorda parandada ja sõdureid roteerida, kui ilmastikuolud seda võimaldavad.

Ärge olge vait, ärge midagi varjake, andke otse teada, kui on probleeme, ütles ta lõpus.

Soome sõjateadlase Ilmari Käihkö sõnul oli vaid aja küsimus, millal sellised fotod avalikkuse ette jõuavad, vahendab Helsingin Sanomat.

„See pole kaugeltki üksikjuhtum, vaid pigem laiem nähtus,” ütleb ta.

Üks varustusprobleeme selgitav tegur on droonisõda, mis on muutnud rindejoone nn tapatsooniks. Varustamist on keeruline korraldada, nagu ka sõdurite rotatsiooni.

Viimasel ajal on Ukraina üha enam kasutanud maapealseid roboteid varude kohaletoimetamiseks ja haavatute evakueerimiseks keerulistest piirkondadest.

Käihkö sõnul toob see intsident esile ka probleeme Ukraina relvajõudude operatsioonikultuuris, millel on ebameeldivaid kajasid Nõukogude armeest.

Probleemidest ei teatata ja neid õigeaegselt ei lahendata, ütleb ta.

Käihkö peab vastutavate isikute vallandamist Ukraina jaoks plaastrilahenduseks.

See annab hoiatava eeskuju, kuid ei lahenda nii laiaulatuslikku probleemi, sõnab ta.

Käihkö sõnul peaks Ukraina rohkem investeerima oma logistika toimimisse.

Venemaal on rindel täpselt samad probleemid kui Ukrainal. Erinevus seisneb selles, et Venemaa ei mõtle nii palju oma sõdurite heaolule, ütleb ta.

Ukraina relvajõud teatasid reedel avalduses, et Venemaa rünnakud Oskili jõe ületuspunktidele on oluliselt raskendanud Kupjanski linna lähedal tegutsevate Ukraina sõdurite varustamist.

Varustamist on peamiselt korraldatud droonide ja veesõidukite abil.

„Venelased pööravad maksimaalset tähelepanu toidu, laskemoona ja kütuse kohaletoimetamisele. Nad püüavad peatada ja alla tulistada kõike, mis võimalik. Mõnikord pole nad niivõrd huvitatud meie sõjavarustusest kuivõrd meie logistikast,” ütles 14. brigaadi pressiesindaja Ukraina meediaväljaandele Konkurent.

Ukraina on endiselt hädas sõdurite puudusega ja selliste piltide levik ei tee olukorda sugugi lihtsamaks.

Ukraina sõjaväe ombudsmani Olha Reshetõlova hiljutise raporti kohaselt muutuvad sõdurid, kes on oma rindel kauem kui 40 päeva, apaatseks ega hooli enam sellest, kas nad jäävad ellu või mitte.

Pikaajaline lähetamine põhjustab psühholoogilist pinget ja nõrgestab lahinguvõimet, seisab raportis.

Kehtivate eeskirjade kohaselt peaksid nad oma positsioonidel viibima maksimaalselt 15 päeva, kuid seda reeglit rikutakse laialdaselt, ütles Reshetõlova Ukraina väljaandele Kyiv Independent.

Paljud sõdurid jäävad oma positsioonidele kuudeks, kui neile asendajaid pole.