Soome, Rootsi, Taani, Eesti, Leedu, Läti, Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Poola ja Saksamaa sisejulgeoleku ja valmisoleku eest vastutavad ministrid (või nende asetäitjad) kohtuvad 16. aprillil Helsingis, et arutada EL-i valmisolekut julgeolekuohtudeks ja erinevateks kriisideks. Avasõnad peavad president Sauli Niinistö ja EL-i valmisolekuvolinik Hadja Lahbib.

EL-i valmisolekualast koostööd edendab 11 riigi ministrite koalitsioon, mis loodi 2025. aasta kevadel. Kolmandat korda kohtuv valmisolekukoalitsioon rõhutab oma töös muu hulgas riski- ja ohuhinnangute olulisust, kriitilise taristu kaitset ning tsiviil-sõjalise koostöö olulisust. EL-i ühine valmisolek on olulisem kui kunagi varem.

Venemaa on Euroopale kõige olulisem julgeolekuoht. See oht on eksistentsiaalne ja see ei mõjuta ainult eesliini riike, vaid selle mõju on tunda kogu Euroopas, ütles kohtumise juhataja, Soome siseminister Mari Rantanen.

Lisaks sõjalisele valmisolekule tuleb rohkem investeerida ka ühiskonna kui terviku valmisolekusse. Kaitsevõime oluline osa on ka valmisolek ja sisejulgeolek. EL-i tasandi meetmed võivad tuua märkimisväärset lisaväärtust ja parandada liidu võimet reageerida olukordadele, mis mõjutavad mitut liikmesriiki, jätkas minister Rantanen.

Põhjalik julgeolek ja valmisolek moodustavad laia poliitikavaldkonna, mis alles otsib oma kohta paljudes riikides ja EL-is. Selle ettevalmistamine nõuab koostööd, koordineerimist ja ressursse. Kui EL ei valmistu ette, võivad tulevased potentsiaalsed kriisid muutuda veelgi keerulisemaks. Valmisoleku perspektiivi tuleb määruste ja õigusloome koostamisel hoolikalt arvestada.

Ukraina kogemusi tahetakse täiel määral ära kasutada

Julgeolekukeskkond on juba väga pikka aega muutunud ja Venemaa ulatuslik agressioonisõda Ukraina vastu on endiselt Euroopa julgeolekut mõjutav kõige olulisem tegur. Ka Euroopa julgeoleku seisukohast on ülioluline, et EL-i tugev toetus Ukrainale jätkuks nii kaua, kui vajadus nõuab. Lähis-Ida konfliktil on ka kaugeleulatuvad tagajärjed Euroopa julgeolekule.

Ministrid arutavad kohtumisel ka vajadust täielikult ära kasutada Ukraina kogemusi Venemaa agressioonisõjas. Ukraina on muu hulgas välja töötanud uuenduslikke lahendusi tsiviilisikute kaitsmiseks ning tal on eriteadmised näiteks droonide kasutamise ja nende vastumeetmete osas.

Droonid kujutavad endast uut tüüpi ohtu Soome ja EL-i julgeolekule. Ohuks valmistumine on ka tsiviilvõimude kohustus. Droonide tõrje nõuab uusi volitusi, tehniliste süsteemide ja oskusteabe omandamist, ütles minister Rantanen.