Soome lahte on kogunenud kümneid Venemaa niinimetatud varilaevastikku kuuluvaid naftatankereid, mis ootavad sisenemist Ukraina rünnakutes kannatada saanud sadamatesse.

Ekspertide sõnul on olukord murettekitav ning kujutab endast nii keskkonnariski kui ka suurenenud julgeolekupingeid piirkonnas, vahendab ERR.

Hinnanguliselt on Venemaa territoriaalvete ning Soome ja Eesti territoriaalvete vahelisel kitsal merealal ankrus 30–40 naftatankerit.

Vaindloo saare lähedale on tekkinud mitteametlik ankrupaik, kus laevad võivad nädalaid järjest peatuda.

Laevad ootavad sisenemist Primorski (Koivisto) ja Ust-Luga (Laukaansuu) naftasadamatesse, mille tegevus on viimastel nädalatel Ukraina droonirünnakute tõttu häiritud.

Varilaevastikku kuuluvad laevad on sageli vanad ja halvasti kindlustatud, mis suurendab naftareostuse ja muude õnnetuste ohtu.

Olukorda süvendab Venemaa suurenenud sõjaline kohalolek piirkonnas. Eesti mereväe teatel liiguvad Soome lahes ka Venemaa sõjalaevad, mis eskordivad tankereid.

Eesti ei kavatse aga aluste operatsioonidesse sekkuda, kuigi mõned neist on sanktsioonide nimekirjades.

Eesti mereväe ülema Ivo Värki sõnul on sõjalise eskaleerumise oht liiga suur. Põhjuseks on eelmise 2025. aasta intsident, kus Venemaa saatis NATO õhuruumi hävitaja pärast seda, kui Eesti üritas peatada varilaevastiku laeva.

Võimude hinnangul sekkutakse olukorda vaid äärmuslikel juhtudel, näiteks keskkonnaohtude või kriitilise veealuse taristu kahjustamise korral.

Varilaevastiku laevad mängivad olulist rolli Venemaa naftaekspordi tuludes, mis on viimastel kuudel järsult kasvanud. Umbes 40 protsenti riigi naftaekspordist meritsi läbib Soome lahte.