Valimiskampaania ajal andis valitsev CDU/CSU liit mitu lubadust: nende eesmärk oli elavdada majandust, vähendada bürokraatiat ja teenindada oma valijaskonda selliste meetmetega nagu töölesõidutoetuste ja emade pensionide suurendamine. Kantsler Friedrich Merzi (CDU) valitsus saab nüüd kaks viimast punkti täita – aga majanduskasvu osas on CDU/CSU ammu avalikkuse usalduse kaotanud. Seega on raha vaja tühja riigikassa täiendamiseks, aga kust see tuleb?
Puna-must koalitsioon on selles osas seni vähe kujutlusvõimet üles näidanud: esiteks võtsid nad sihikule kodanikupalga, mis muudetakse 1. juulil toimetulekutoetuseks. Kokkuhoidu peaks saavutama rangemate kärbete abil, kuid ekspertide hinnangul ulatub see kokkuhoid maksimaalselt kümnete miljonite eurodeni. Ainuüksi töölesõidutoetuse suurendamine läheb aga maksma 1,1 miljardit eurot. Praegu käib arutelu ka haigushüvitiste üle, mida kavatsetakse vähendada, et vähendada haiguslehtede määra, mida peetakse liiga kõrgeks, vahendab Frakfurter Rundschau.
Saksa Võrdõiguslikkuse Ühing (Der Paritätische Gesamtverband) on lekitanud järjekordse nimekirja kantsleri büroo kavandatud kärbetest. 108-leheküljeline dokument pealkirjaga „Tõhus ressursside jaotamine sotsiaalhoolekande seadustes” koostati väidetavalt töörühma poolt kinniste uste taga ja see sisaldab enam kui 70 kavandatud kärbet väidetava 8,6 miljardi euro suuruse kokkuhoiupotentsiaaliga. Kärped mõjutavad peamiselt lapsi, noori ja puuetega inimesi.
Täpsemalt hõlmavad ettepanekud sotsiaalsete tugiteenuste radikaalseid kärpeid, näiteks individuaalsete seaduslike õiguste kaotamist koolitoetusele. See mõjutab abi, mis hõlbustab või võimaldab laste osalemist igapäevases koolielus – ettepaneku pakkus välja ka sotside partei SPD juhitud föderaalne tööministeerium. Lisaks piiratakse puuetega inimeste õigust valida ja väljendada oma eelistusi tugiteenuste osas, mis tähendab, et nad ei saa enam iseseisvalt oma tuge ja osalemist hallata.
Samuti kaotatakse noorte täiskasvanute järelhooldusprogramm, millega on seni toetatud noori iseseisva elu alustamisel. Noorte pagulaste puhul on tehtud ettepanek majutada nad alates 16. eluaastast leevendatud standarditega ühismajutustesse. Ja üksikvanemad peaksid tulevikus hakkama saama oluliselt väiksemate elatismaksetega.
Võrdõiguslikkuse Ühingu väitel on mõned ettepanekud vastuolus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. „Mustandiks” nimetatud pakett valmistati ette föderaal-, liidumaa- ja kohalike omavalitsuste töökohtumiseks 25. märtsil – individuaalsed ettepanekud pärinesid SPD juhitud Bärbel Basi juhitud föderaalselt töö- ja sotsiaalministeeriumilt ning CDU poliitiku Karin Prieni juhitud föderaalselt perekonnaministeeriumilt. Oma ideid esitasid ka teatud liidumaade ja juhtivad omavalitsuste ühendused, näiteks Saksamaa Linnade Liit, Saksamaa Maakondade Liit ja Saksamaa Linnade ja Valdade Liit.
„See, milles siin süütu pealkirja „tõhus ressursside jaotamine” all läbirääkimisi peetakse, on rünnak saavutuste vastu, mis on sotsiaalse osaluse jaoks üliolulised ja mille eest on võideldud aastakümneid. Asjaolu, et selliseid lastele, noortele ja puuetega inimestele mõeldud põhiteenuseid kavatsetakse nii radikaalselt kärpida ning et arutelu toimub kinniste uste taga, on samavõrd skandaalne. See ähvardab igapäevaste tugiteenuste laastavat vähendamist, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed mõjutatutele ja nende peredele,” selgitas Võrdõiguslikkuse Ühingu tegevdirektor Joachim Rock pressiteates.
Ühingu hindamisaruanne kritiseerib ka valitud lähenemisviisi: „See, mis eristab seda dokumenti tavapärasest kokkuhoiuabinõude arutelust, on tagajärgede täielik arvestamata jätmine. Ükski ettepanek ei küsi, mida kavandatud kärped mõjutatud inimeste jaoks tähendavad. Ükski ettepanek ei aruta, kas kokkuhoid õigustab kahju. Dokument käsitleb sotsiaaltoetusi nagu eelarvepunkte. Neist sõltuvaid inimesi isegi ei mainita.”
Kava kritiseerib Diakonie (protestantliku sotsiaalhoolekandeorganisatsiooni) president Rüdiger Schuch. Süddeutsche Zeitungi andmetel kutsus ta reedel Berliinis asuvat föderaalvalitsust üles kokkuhoiuplaani tagasi võtma. Schuch rääkis „sotsiaalse rahuga mängimisest”. Ka Arbeiter-Samariter-Bund (ASB, Saksamaa sotsiaalhoolekandeorganisatsioon) väljendas muret. Tegevjuht Uwe Martin Fichtmüller mõistis hukka laste- ja noortesektori kärped ning näeb puuetega laste individuaalse koolitoetuse kavandatavas kaotamises suuri järelkulusid ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rikkumist.
„See, mida siin „tõhususe kasvuna” müüakse, on tegelikult heaoluriigi lammutamine,” ütles Fichtmüller meediale Ka Rohelise Partei juht Franziska Brantner võttis sõna, kritiseerides kavandatud täispäevase lastehoiu õiguse edasilükkamist. „See tabab just neid peresid, kes sõltuvad kõige rängemalt usaldusväärsest lastehoiust. See on sotsiaalpoliitiliselt lühinägelik ja majanduslikult ebamõistlik,” rõhutas ta. Ta lisas, et üksikvanemate lapsetoetuse kärpimine lõhuks ka need, „kes peavad juba niigi iga senti kaks korda lugema”. Omavalitsuste rahalised raskused ei õigusta seda: „Vastus ei saa olla kõige haavatavamate üksteise vastu seadmine.”
Ja Vasakpartei parlamendifraktsiooni juht Heidi Reichinnek kommenteeris asja: „Valitsus tegutseb enneolematu jõhkrusega. See nimekiri on häbiplekk; valitsus peaks tundma täielikku häbi.” Ta kritiseeris eriti ettepanekut potentsiaalselt vähendada üksikvanemate lapsetoetust.
