26. aprillil möödub 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Selle tagajärjed on Saksamaal tänaseni tunda. Kuna mõnes piirkonnas on metsaalused endiselt saastunud radioaktiivse tseesium-137-ga, ületab mõne metssea liha lubatud piirnormi 600 bekerelli kilogrammi kohta ja seda ei saa müüa.
Kõrge kiirgustase mõjutab loomi Baierimaal, Baden-Württembergis, Rheinland-Pfalzis, Tüüringis ja Saksimaal. Bild on saanud eksklusiivsed andmed föderaalselt haldusametilt. Amet maksab jahimeestele taotluse korral hüvitist uluki eest, keda ei saa pärast liigse kiirgustaseme tõttu müüa. Jahimehed saavad täiskasvanud metssea eest 204,52 eurot ja põrsa (noore metssea) eest 102,26 eurot.
Kiiritatud ulukiliha kogust saab arvutada makstud hüvitiste alusel. Selle järgi hävitati eelmisel 2025. aastal Saksamaal jahimeeste poolt liigse kiirgusdoosi tõttu kokku 2927 metssiga (sh põrsad), kelle nad maha lasid.
Eelmisel aastal tuvastati Saksamaal 3099 radioaktiivset metssiga. 2022. aastal oli see arv veelgi suurem, 7539, ja 2020. aastal 7235. Liidumaade lõikes oli eelmisel aastal Baierimaal 2308, Baden-Württembergis 491, Rheinland-Pfalzis 1, Tüüringis 18 ja Saksimaal 109 saastunud metssiga. Ka varasematel aastatel oli Baierimaal ülekaalukalt enim juhtumeid – ainuüksi 2022. aastal oli Baierimaal 6227 saastunud metssiga. Saastunud metskitsesid on leitud harva. Viimati, 2023. aastal, ületas piirnormi 4 metskitse, võrreldes 15-ga 2020. aastal.
Kiirguskaitseameti andmetel on Saksamaal kõrgeima tseesium-137 sadestumise tasemega piirkonnad Baieri mets, Ingolstadtist edelas asuvad Donaumoosi märgalad, Mittenwaldi ümbrus ja Berchtesgadeni piirkond. Baden-Württembergis 2024/2025 jahihooajal mõõdetud kõrgeimad tseesium-137 tasemed mõõdeti Freudenstadti piirkonnas (5362 bekerelli/kg) ja Alb-Donau piirkonnas (4005 bekerelli/kg). Pärast Tšernobõli plahvatust paiskusid radioaktiivsed materjalid atmosfääri ja sadestusid seejärel vihma tõttu piirkondlikult üle Saksamaa.
Tseesium-137 pooldumisaeg on umbes 30 aastat. Seega on ligikaudu 40 protsenti 1986. aastal mõõdetud tseesium-137-st tänapäevalgi olemas. „Põllumaal on tseesium seotud savimineraalidega. Sel põhjusel ei saa taimed seda omastada juurte kaudu või saavad seda vaid väga väikestes kogustes. Seetõttu ei sisalda põllumajandustooted kogu Saksamaal praktiliselt üldse tseesium-137,” selgitab föderaalse kiirguskaitseameti pressiesindaja.
Metsas on olukord teistsugune. Metsades võivad taimed ja eriti seened jätkuvalt tseesiumi omastada. „Seetõttu võib isegi korjatud seente ja metsataimedest ja -seentest toituvate metsloomade tseesiumitase tänapäevalgi märkimisväärselt kõrgenenud olla,” ütles föderaalse kiirguskaitseameti pressiesindaja.
Metssead on eriti mõjutatud, kuna nad söövad palju seeni ja tseesium-137 migreerub aeglaselt metsamulla sügavamatesse kihtidesse. Ise korjatud seente tarbimist normaalses koguses peetakse kiirguskaitse seisukohast ohutuks kõikjal Saksamaal.
