Poola plaanib alustada riikliku droonidevastase süsteemi ehitamist mõne kuu jooksul, ootamata Euroopa Liidu „droonimüüri” algatust, ütles riigi kaitseministri asetäitja.

Cezary Tomczyk ütles, et ministeerium teatab sel kuul investeeringutest vaenulike droonide tuvastamise, segamise ja neutraliseerimise tehnoloogiasse osana laiemast õhukaitseprogrammist. Ta ei öelnud, kui suur on investeeringute maht, kuid eesmärk on, et Poola ettevõtted kindlustaksid vähemalt poole lepingutest, vahendab Bloomberg.

Septembris saatis NATO hävituslennukid alla tulistama umbes 20 drooni, mis ületasid Poola territooriumi ulatusliku Venemaa õhurünnaku ajal Ukrainale – see oli esimene selline vastus pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aastal. Juhtum paljastas lüngad riigi kaitses, kuna see oli sunnitud odavate mehitamata õhusõidukite vastu kasutama kalleid rakette.

„Me nõustume ideega tugevdada taevakaitset kogu Euroopa Liidus ja oleme valmis kaaluma väliseid ettepanekuid või lahendusi,” ütles Tomczyk intervjuus Bloomberg Newsile. „Kuid me eelistame riiklikke projekte.”

EL-i droonimüür võib tulevikus Poola süsteemi „täiendada”, ütles ta. „Kui on mingeid väliseid vahendeid, kasutame neid täiel määral,” ütles aseminister.

Tomczyk ütles, et ministeerium kavatseb riigi droonikilbi rahastamiseks kasutada EL-i uut kaitselaenuprogrammi SAFE, kuid keeldus üksikasju avaldamast. Arvestades Poola piire Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga, sai Poola SAFE-st suurima esialgse eraldise, mis võimaldas tal saada 43,7 miljardit eurot rahastamist.

Valitsus soovib, et esimesed uued võimed oleksid töökorras kolme kuu jooksul pärast teadaandeid ja kogu droonidevastane süsteem valmiks kahe aasta jooksul.

„Droonidevastane relv peab olema terviklik,” ütles Tomczyk. „See peaks koosnema erinevatest sensoritest ja efektoritest, mis töötavad samaaegselt, esmalt tuvastades ja tuvastades objekte ning seejärel neid neutraliseerides.”

Ta lisas, et uued droonidevastased algatused saavad riigi õhukaitsevõrgustiku „veel üheks kihiks” juba olemasolevate pika- ja keskmise ulatusega süsteemide kõrval. Kõik need elemendid on mõeldud kaitsma laia spektri õhuohtude, sealhulgas lennukite, helikopterite, droonide ja tiibrakettide eest.

Juulis teatas kaitseministeerium, et kulutab sel aastal 200 miljonit zlotti (50 miljonit eurot) lahing- ja treeningdroonide ostmiseks. Varssavi on kiirendanud ka relvade hankemenetlusi.

„See, kuidas nii venelased kui ka ukrainlased praegu mehitamata relvasüsteeme kasutavad, näitab, et meie võimete tugevdamine selles valdkonnas peab olema prioriteet kõigis tegevusvaldkondades: õhus, maal ja merel,” ütles Tomczyk.