Ukrainas ei usuta president Volodõmõr Zelenski juttu, et ta kavatseb poliitikast taanduda.

See pole ka esimene kord, kui Zelenski on rääkinud tagasiastumise valmidusest. Ta tegi seda eelmisel talvel. Siis olid suhted Valge Majaga eriti pingelised, kuna USA president Donald Trump ja tema nõunikud kordasid Kremli jutupunkti, pidades Ukraina juhti valimiste mittekorraldamise pärast „diktaatoriks”, vahendab Politico.

Tema süüdistajad jätsid osavalt tähelepanuta asjaolu, et Ukraina põhiseadus keelab sõja ajal valimised sõjaseisukorra kehtivuse ajal. Sellegipoolest teatas Zelenski dramaatiliselt, arvatavasti eesmärgiga leevendada „autokraadi” süüdistuse teravust, et ta on „valmis” lahkuma, kui tema tagasiastumine aitab tagada relvarahu Venemaaga ja Ukraina vastuvõtmise NATO-sse.

„Kui [see garanteerib] Ukrainale rahu, kui te tõesti vajate minu tagasiastumist, olen ma valmis. Ma võin selle NATO vastu vahetada,” ütles ta.

Nüüd ütles ta Axiosele: „Minu eesmärk on sõda lõpetada” ja mitte tingimata uuesti kandideerida. Samuti lubas ta paluda Ukraina parlamendil korraldada valimised, kui relvarahus kokku lepitakse. Arvatavasti tähendaks see, et sõjaseisukord tuleb tühistada või peaks olema mingi seaduslik manööver põhiseaduslikust keelust möödahiilimiseks.

Ukraina endine peaministri asetäitja Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze, kes kuulub opositsiooni, suhtub presidendi juttu poliitiliselt areenilt taandumisest kriitiliselt. „Paljud Zelenski teod viitavad vastupidisele,” ütles ta Politicole. „Olulised on teod, mitte sõnad.”

Tõepoolest, ta pole ainus, kes Zelenski juttu ei usu. Ukraina valitseva Rahva Teenrite partei seadusandjad ei lahkunud eelmisel kuul temaga peetud haruldaselt kinniste uste taga peetud kohtumiselt muljega, et ta tegelikult mõtleb sõja lõppemisel lahkumisele. Kaks seadusandjat ütlesid, et ta tundus oma tagasivalimise väljavaadete suhtes optimistlik, ning ründas oma vastaseid ja kriitikuid, kirudes parlamendiliikmeid, kodanikuühiskonna aktiviste ja ajakirjanikke selle eest, et nad ei suutnud Lääne partneritele Ukrainast vankumatult meelitavat kuvandit levitada.

Tegelikult näib poliitika, mis Ukrainas on väga jõuline ja otsekohene, olevat tagasi tulnud. Selle vallandas Zelenski ja tema nõunike suvine läbimõtlematu – ja lõpuks siseriikliku ja rahvusvahelise surve all nurjunud – manööver, mille eesmärk oli proovida võtta kahelt korruptsioonivastaselt asutuselt iseseisvus just siis, kui mõlemad hakkasid presidendi kantselei siseringi isikuid tõsiselt uurima.

Seda jõupingutust – liitlaste uurimise peatamist – peavad Zelenski konkurendid nüüd laialdaselt presidendi kantselei salajase, ehkki järsu kampaania lahutamatuks osaks, mille eesmärk on valmistuda eelseisvateks valimisteks, tagades vastastele ebasoodne olukord.

„Pärast seda, mis juulis korruptsioonivastaste asutustega juhtus, on Ukraina poliitika tagasi,” ütles endine Ukraina minister. „Seda on võimatu varjata.” Ta palus selle artikli jaoks anonüümsust, et vältida presidendi nõunike viha, kes tema sõnul kasutavad seaduslikku võimu kriitikute ja poliitiliste vastaste hirmutamiseks ja vaigistamiseks.

Teine endine minister nõustub, väites, et Zelenski nõunikud kasutavad kogu oma võimu ja vahendeid, et konkurente mustata ja takistada ning mänguvälja kallutada.

„Põhimõtteliselt on taktika selline, et „kui te ütlete midagi meie vastu, algatame teie vastu kriminaalmenetluse ja karistame teid”,” ütles ta pärast seda, kui talle anti võimalus anonüümselt vabalt rääkida. „Nad šantažeerivad sisuliselt kõiki oma potentsiaalseid või oletatavaid vastaseid.”

Vastaste vastu suunatud õiguslikud meetmed, mis sageli hõlmavad süüdistusi riigireetmises ja pahatahtlikes sidemetes Venemaaga, ei ole uus taktika. Vahetult pärast Zelenski valimist 2019. aastal algatati mehe, kelle ta alistas, endise Ukraina presidendi Petro Porošenko vastu üle 20 kriminaalasja, sealhulgas üks riigireetmise eest. Ja tänavuse, 2025. aasta veebruaris allkirjastas Zelenski sanktsioonide kehtestamise määruse Porošenko vastu – mis sisuliselt külmutas tema varad Ukrainas ja blokeeris tal finantstehingute tegemise –, mis kutsus esile kriitikat ja süüdistusi „poliitiliselt motiveeritud” nõiajahis.

Kuid mõlema ministri sõnul kasutatakse seaduslikku võimu veelgi agressiivsemalt. Ja hoolimata iseseisvuse taastamisest on korruptsioonivastased asutused endiselt tähelepanu keskpunktis. Tuntud kodanikuühiskonna aktivistide sõnul on iseseisvuse mahasurumine asendunud asutuste varjatud mahasurumisega. Nad väidavad, et Ukraina Julgeolekuteenistust (SBU) kasutatakse korruptsioonivastaste asutuste hirmutamiskampaanias ja presidendi siseringi isikute uurimise blokeerimiseks.

Juulis, kui asutuste usaldusväärsuse kaitsmiseks protestiti, korraldasid SBU agendid reide Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja selle korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAP) kontoritesse ning viisid läbi vähemalt 80 läbiotsimist, mis olid suunatud nende töötajatele ja uurijatele üle kogu riigi. NABU andmetel said SBU reidirühmad juurdepääsu tundlikele toimikutele. Sellest ajast alates on läbi viidud reide endiste korruptsioonivastaste detektiivide vastu, kes töötasid tundlike juhtumitega. Valitsusvälise organisatsiooni Korruptsioonivastase Aktsioonikeskuse tegevdirektori Daria Kalenjuki sõnul on „Zelenski ja SBU vahetu eesmärk diskrediteerida kogu korruptsioonivastane süsteem”.

Teised viitavad SBU uurimiste sagenemisele käputäie endiste kindralite suhtes, keda süüdistatakse sõja alguskuudel hooletuses, kui tõenäolisele tõendile ärevusest presidendi kantseleis endise relvajõudude ülema Valeri Zalužnõi võimaliku valimiskampaania väljakutse pärast. Pärast sõjataktika pärast tekkinud tüli vallandatud Zalužnõid peetakse paljude arvates Zelenski peamiseks potentsiaalseks vastaskandidaadiks. Rating Sociological Groupi suvine uuring näitas, et ametisolev president saaks 35,2 protsenti häältest, kui 25,3 protsenti läheks Zalužnõile. Sellest hoolimata võib Zelenskil olla raske alistas valimiste teises voorus endist ülemjuhatajat, praegust Ukraina saadikut Suurbritannias.

„Kriminaalasjad kindralite vastu 2022. aastal kantud kaotuste eest on potentsiaalne hoob, mida presidendi nõunikud kaaluvad Zalužnõi vastu kasutada,” ütles üks endistest ministritest. Teine endine kõrgem kaitseametnik ei nõustunud, öeldes, et ükski kindralitest polnud Zalužnõile eriti lähedane ega temaga eriti seotud ning et uurimised viiakse läbi õigusriigi põhimõtete kaitsmiseks.

Võib-olla on see nii, aga eelmisel nädalal jõudis Zalužnõi esimest korda Zelenski avalikule kritiseerimisele lähemale kui ühelgi teisel ajal pärast tema vallandamist, ehkki kaudselt arvamusloos, milles kritiseeriti Ukraina Kurski pealetungi. Ukraina juht oli operatsiooni kiitnud kui edukat, kuid Zalužnõi artiklis öeldi, et kaotused olid „laastavad” ja võidud vaid marginaalsed.

Kokkusattumus või on valimiste stardipüstol juba kõlanud?