Ameerika vägede koondamise ajal Kariibi mere piirkonda pöördus Venetsueela president Nicolás Maduro Venemaa, Hiina ja Iraani poole, et suurendada oma kulunud sõjalist võimekust ja paluda abi, taotledes kaitseradareid, lennukite remonti ja potentsiaalselt ka rakette, selgub Washington Posti poolt omandatud USA valitsuse sisedokumentidest.

Moskvale saadetud taotlused esitati Venemaa presidendile Vladimir Putinile mõeldud kirja vormis ja need pidi üle antama kõrgema nõuniku visiidi ajal Venemaa pealinna sel kuul.

Dokumentide kohaselt koostas Maduro ka kirja Hiina presidendile Xi Jinpingile, milles taotles kahe riigi vahel „laiendatud sõjalist koostööd“, et seista vastu „USA ja Venetsueela vahelisele eskaleerumisele”.

Kirjas palus Maduro Hiina valitsusel kiirendada Hiina ettevõtete radari tuvastamise süsteemide tootmist, arvatavasti selleks, et Venetsueela saaks oma võimekust suurendada.

Dokumentides öeldakse, et transpordiminister Ramón Celestino Velásquez koordineeris hiljuti ka sõjavarustuse ja droonide saadetist Iraanist, kavandades samal ajal Iraani visiiti. Ta ütles Iraani ametnikule, et Venetsueela vajab „passiivset tuvastusvarustust”, „GPS-segajaid” ja „peaaegu kindlasti 1000 km ulatusega droone”.

„Maduro rõhutas tajutava USA agressiooni tõsidust Kariibi mere piirkonnas, raamides USA sõjalist tegevust Venetsueela vastu tegevusena Hiina vastu nende ühise ideoloogia tõttu,” seisab USA dokumentides.

Dokumentidest ei selgu, kuidas Venemaa, Hiina ja Iraan reageerisid.

Venemaa on endiselt Maduro peamine päästerõngas. Pühapäeval saabus Flightradar24 andmetel Iljušin Il-76 – üks Venemaa lennukitest, millele Ameerika Ühendriigid 2023. aastal relvakaubanduses osalemise ja palgasõdurite transportimise eest sanktsioonid kehtestasid – Venetsueela pealinna Caracasesse pärast ringteed üle Aafrika, et vältida Lääne õhuruumi. Kreml keeldus kirja kommenteerimast.

Vaid päev varem ratifitseeris Moskva Caracasega uue strateegilise lepingu.

See mahhinatsioon näitab, kui palju Moskva kaotab, kui raskustes olev Venetsueela juht langeb. Kahe riigi vahel jätkuvad kõrgetasemelised projektid, sealhulgas Kalašnikovi laskemoona tehas, mis avati juulis Venetsueelas Aragua osariigis, umbes 20 aastat pärast selle lubamist. Moskval on ka uurimisõigused potentsiaalselt miljardite dollarite ulatuses kasutamata maagaasi- ja naftavarude jaoks.

Vaatlejate sõnul võivad Moskva vahendid ja huvi Maduro toetamiseks olla varasemate aastatega võrreldes vähenenud. Washingtoni ja Caracase vaheline patiseis võib venelastele isegi ootamatuid eeliseid pakkuda, kuna see tõmbab Ameerika tähelepanu Euroopast eemale.

Ukraina sõjas olev ja teiste Ladina-Ameerika partneritega tihedamat koostööd silmas pidav Moskva on viimastel aastatel järk-järgult oma huvi Venetsueela vastu vähendanud, kusjuures praeguse kriisi ajal pole toetuse kasvu märke eriti näha.

„See, et oleme üle 10 protsendi oma mereväe ressursse Kariibi mere piirkonda viinud, on Putini jaoks juba teatud mõttes võit,“ ütles endine USA suursaadik Venetsueelas ja geopoliitilise konsultatsioonifirma Global Frontier Advisors asutajaliige James Story. „Meie uus huvi läänepoolkera vastu jagab meie tähelepanu Ukraina suhtes. Ja see on Putini jaoks hea asi.”

Venemaa ja Venetsueela poliitilised ja majanduslikud sidemed ulatuvad sotsialistliku riigi isa Hugo Chávezini, kes asus võimule 1999. aastal. Suhe õitses 2000., 2010. ja 2020. aastate alguses. Analüütikute sõnul hõlmab see tänapäeval elutähtsat naftakeemiasektorit, relvaoste, ühiseid propagandaoperatsioone ja läbipaistmatuid krüptovaluutatehinguid.

USA sõjaväe koondumine Kariibi mere piirkonda on Chávezi mantlipärijale Madurole ehk suurim väljakutse alates riigi juhtimise ülevõtmisest 2013. aastal. Alates septembrist on enam kui tosin USA rünnakut väidetavate narkokaubitsejate vastu, mis on peamiselt alguse saanud Venetsueela rannikult, tapnud vähemalt 61 inimest. Valitsus ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laevad olid seotud narkokaubandusega, ja Maduro on seda eitanud.

Piirkonda on saadetud mereväe raskeim ja moodsaim lennukikandja USS Gerald Ford. Moskva ametlikud sõnumid Trumpi Venetsueela-vastaste tegude kohta on aga olnud suhteliselt vaoshoitud. Oktoobri alguses väljendas Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma Venetsueela kolleegiga peetud telefonikõnes „tõsist muret Washingtoni tegevuse eskaleerumise pärast Kariibi meres”.

Kolmapäeval ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Moskva „austab Venetsueela suveräänsust” ja usub, et küsimus tuleks lahendada vastavalt „rahvusvahelisele õigusele” – see on levinud aruteluteema, mida Kreml sageli kasutab tundlikest geopoliitilistest küsimustest kõrvalehoidmiseks.

Kuid Venemaa on nüüd rohkem hõivatud kodule lähemal, pidades sõda ja tal on omaenda Lääne sanktsioonid. Kaitseanalüütikute sõnul on Moskva viinud mõned oma peamised Ladina-Ameerika kuulamispostid Venetsueelast Nicaraguasse, kus Venemaa-meelne autoritaarne president Daniel Ortega on oma võimu kindlustanud.

„Tegelikkus on see, et Venemaa on Venetsueela suhtes olnud suhteliselt vaikne,” ütles riikliku julgeoleku konsultatsioonifirma IBI Consultants president Douglas Farah. „Ja nad on kulutanud Maduro kaitsmiseks väga vähe poliitilist kapitali.”

Venetsueela president aga tahab oma kaitset tugevdada ja vajab Moskvat.