Avalikuks on tulnud Euroopa rahuplaan Ukraina jaoks, mis meenutab Korea jagamist, kus rindejooned külmutati ilma tegelikku rahulepingut sõlmimata.

Kuna USA presidendi Donald Trumpi ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini kavandatud tippkohtumine Budapestis näib olevat edasi lükatud, üritavad Euroopa riigid taas Ukraina sõja võimaliku lahenduse loomisel olulist rolli mängida, vahendab Raadio Vaba Euroopa (RFE/RL).

Üks viimaseid katseid on lekkinud 12-punktiline plaan, mida on näinud RFE/RL ja mille algatas Soome ning mis on viimastel nädalatel Euroopa pealinnades ringlenud. Dokument ei ole valmis rahuleping, nagu näitab ka selle esialgne pealkiri „Rahu poole Ukrainas”. Seda pole ka kõrgemal EL-i tasandil arutatud ega ükski riik ametlikult heaks kiitnud. Pigem on see midagi, mille kallal on kevadest alates töötanud Ukrainat toetav enam kui 20 riigi ühendus „tahte koalitsioon”.

12 punkti on üles ehitatud kahele etapile: esimene on „relvarahu” ja teine ​​„läbirääkimised”. „Kõigepealt relvarahu” lähenemisviis on midagi, mida enamik Euroopa riike on surunud peale sellest ajast, kui Trumpi administratsioon alustas läbirääkimisi Kremliga. Dokumendis öeldakse, et selline relvarahu „algab 24 tundi pärast seda, kui pooled on selle plaani heaks kiitnud” ja et kontaktliin „külmutatakse kohas, kus see oli relvarahu alguses”.

Viidates Ameerika Ühendriikide juhtrollile läbirääkimistel, pakutakse ka välja, et relvarahu jälgimine algab „kohe USA juhtimisel, kasutades satelliite, droone ja muid tehnoloogilisi vahendeid”. Samuti on relvarahu faasis plaanis, et Ukraina ja Venemaa lepivad kokku „mittekallaletungilepingus”, mis tähendab, et kuigi Moskva peatab rünnakud Ukraina vastu, peab Kiiev hoiduma ka Venemaa kontrolli all olevate territooriumide tagasivõtmisest sõjaliste vahenditega Ukraina piirkondades nagu Krimm, Donbass, Herson ja Zaporižja. Viimati nimetatud piirkonna tuumaelektrijaama osas on kavandatud anda see Venemaa kontrolli alt nimetule kolmandale osapoolele ja alustada läbirääkimisi selle uuesti ülevõtmiseks Ukraina poolt.

Plaani kohaselt nähakse ette ka „usaldusvõime suurendamise meetmed”, mis on sõnastatud kui „valitud sümboolsed sanktsioonid, mis tühistatakse pärast seda, kui relvarahu on kestnud kokkulepitud arv päevi”. Teine idee on, et Venemaa võetaks taas rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Kuigi seda pole otseselt välja öeldud, võiks eeldada, et see tähendaks Euroopa Nõukogu, millest Venemaa 2022. aastal välja jäeti, ja Rahvusvahelist Olümpiakomiteed. Samuti on tehtud ettepanek, et relvarahu faasis luuakse president Trumpi juhitav „rahunõukogu”, mis jälgib lõpliku rahuplaani rakendamist – idee, mis näib olevat laenatud hiljuti avalikustatud 20-punktilisest Gaza rahuplaanist.

• Teine etapp – läbirääkimised – hõlmab esiteks vaherahu. Tekstis märgitakse, et „algavad läbirääkimised lõpliku kontaktjoone üle, mis jäävad jõusse seni, kuni pooled on kokku leppinud okupeeritud alade alalises valitsemises”.
• See hõlmab ka kontaktjoone ümber turvatsoonide loomist, kus sõjaline tegevus ei ole lubatud, ning rahvusvahelise tsiviilmissiooni jälgimist mõlemal pool joont.
• Julgeolekugarantiid, mille kallal on tahte koalitsioon kuid töötanud, on kaheksas punkt, kuigi täiendavaid üksikasju ei pakuta.
• Üheksas punkt on vastuoluline, kuna see puudutab Kiievi ja Moskva vahelist kõrgetasemelist dialoogi, et „suurendada vastastikust mõistmist ja austust keele, kultuuri ja religiooni mitmekesisuse vastu”
• Idapoolsete EL-i riikide ametnikud, kellega RFE/RL on ühendust võtnud, usuvad, et see punkt rõhutab Venemaa väiteid, mida sageli peetakse alusetuks, et Ukraina venekeelseid elanikke diskrimineeritakse ja nad vajavad Moskva kaitset.
• Järgmine punkt on paljude Euroopa valitsuste jaoks vastuoluline, kuna selles mainitakse „läbirääkimiste alustamist okupeeritud alade alalise valitsemise üle”. See on vastuolus paljude EL-i pealinnade „maksimaalsete” seisukohtadega, mille kohaselt Ukraina ei tohiks loovutada uusi territooriume ja et tema territoriaalne terviklikkus on ülioluline.
• Eelviimane punkt hõlmab ülesehitust, mille raames luuakse Ukraina jaoks fond. Märgitakse, et fondi jaoks võidakse kasutada külmutatud Venemaa varasid.
• Lõpuks mainitakse Venemaa-vastaste sanktsioonide järkjärgulist kaotamist plaani elluviimise käigus. Siin mainitakse ka, et Ukraina ja Venemaa alustavad protsessi, et leppida kokku sõjakahjude hüvitamises läänes asuvate külmutatud varadega, mille kogusumma on üle 200 miljardi euro, mis plaanitakse tagastada pärast Kiievi ja Moskva vahelise kokkuleppe saavutamist. Samuti pakutakse välja nn tagasilöögimehhanism, mille puhul kõik sanktsioonid ja isolatsioonimeetmed rakendatakse automaatselt, kui Ukrainat uuesti rünnatakse.
• Kui suur on siis selle plaani õnnestumise võimalus? „Tõenäoliselt mitte eriti suur,” tunnistab üks Euroopa ametnik. Ja kuigi mõned neist arvavad endiselt, et Ameerika Ühendriigid võivad olla huvitatud vähemalt mõnest ettepanekute aspektist, usuvad vähesed, et Venemaa sellega niipea liitub. Nagu üks Euroopa diplomaat ütles: „Meil võib olla 12-punktiline plaan, aga rahu ei tule – see on Putini ühepunktiline plaan.”

Vene välisminister Sergei Lavrov ongi juba öelnud, et Venemaa ei ole nõus kohese relvarahuga, kuna Ukraina kasutab seda ära oma hõrenenud üksuste täiendamiseks, et uuesti sõjategevust alustada.