Kuulid lendavad vastu märklauda ja sellele järgneb vandumine, kui inglise keelt kõnelevad sõdurid jooksevad üle sõjaväepolügooni Ida-Ukrainas. Seal on peaaegu tunda adrenaliini lõhna.

Õppuse taustaks kõlab vana itaalia partisanilaul.

Rühma juhib mees, kes kasutab võitlusnime Finn. Ta räägib soome keelt rootsi aktsendiga, kuna ta kasvas üles Rootsis, vahendab Yle.

Finn on Ukrainas sõdinud kolm aastat. Ta sooritas ajateenistuse Soomes Pori brigaadis.

Me ei saa lasta Venemaal teha, mida ta tahab. Oli aeg näidata, et aitab, ütleb Finn.

Varem keevitajana töötanud Finn oli šokeeritud, kui luges uudiseid Butšast ja Mariupolist. Otsus Ukrainasse minna tuli kiiresti.

Finn ütleb, et osales paljudes uudistest tuttavaks saanud lahingutes, näiteks Ukraina vasturünnakus Lõuna-Ukrainas 2023. aasta suvel.

Meie rühm oli üks esimesi, kes ründas. See oli kohutavalt raske koht. Miine oli igal pool, meenutab Finn.

Paljud Finni võitluskaaslased on surnud. Ta ise kaotas peaaegu elu pärast Bahmuti lahingus toimunud suurtükitule tabamust. Veetsin mitu kuud haiglas ja mu kuulmine ei ole ühes kõrvas täielikult taastunud, räägib ta.

Minu juhtimise all on surnud neli meest. Arvan, et oleks vale asjad kokku pakkida ja öelda, et see oli nüüd kõik, ütleb Finn.

Viissada kilomeetrit lääne pool lehvivad kõrvuti väikesed Ukraina lipud. Kiievi kesklinnas Maidani väljakul on päikesepaisteline päev.

Ukrainlased hakkasid Maidanile lippe asetama sõja alguses hukkunud sõdurite mälestuseks. Üha enam on lippude sekka kerkinud välismaa lippe, sealhulgas Soome lippe.

Järjekordne Yle kohatud soomlasest sõdur lükkab uut Soome lippu lippude merre. Tal on kaasas väljavõte oma langenud Soome kamraadi päevikust ja ta loeb seda praegu:

„Nüüd peavad rahumeelsed riigid püsti tõusma ja selgeks tegema, et me ei lase sellel jätkuda. Kuhugi tuleb piir tõmmata. Minu jaoks on see siin. Las universum vaatab minu teekonda poolehoiuga.”

Relvavend suri eelmisel aastal.

Tüüp oli romantik, imestab Soome sõdur, kuidas ta üldse Ukrainasse sõdima sattus.

Kiievis kohatud sõdurit kutsutakse selles loos Mikkoks. Mikko pole tema päris nimi. Päris nime Yle teab, kuid turvakaalutlustel seda ei avalda.

Mikko on teist korda lahkumas Ukraina rindele.

Seda lippude arvu vaadates on see päris rabav, ütleb Mikko tohutut lipumerd vaadates.

Mikko võitles eelmisel aastal pool aastat Ukrainas. Kogemus lõppes kurvalt ning Mikko pakkis asjad ja lahkus Soome. Mõne kuu pärast otsustas ta siiski naasta.

Euroopa poliitikud on rõhutanud, et sõda Ukrainas ei ole ainult Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt, vaid Ukraina võitleb kogu Euroopa eest.

Mikko sõnul ei saa kõik veel sellest aru.

Nii Mikko kui ka Finn tunnevad, et nad võitlevad Ukrainas ka Soome eest. Kumbki ei usu, et sõda niipea lõppeb.

Mikko ütleb, et tal pole venelaste vastu midagi isiklikku ja tal on ka vene sõpru.

Mõned neist teavad, et olen siin olnud. See pole meie sõprust mõjutanud, ütleb Mikko.

Sellist lahingukogemust, mida Venemaa ründamisel Soomes vaja oleks, suudab Mikko sõnul anda vaid Ukraina. Sõjapidamine on droonidega põhjalikult muutunud, ütleb ta.

Mikko leiab, et Soome kaitseväe väljaõpe on tõsiselt ajale jalgu jäänud.

Kui Venemaa praegu Soomet ründaks, oleks Soome hädas. Esialgsed kahjud oleksid katastroofilised, väidab Mikko.

Mikko sõnul ei saa Soome inimesed aru, kui palju droone lahinguväljal kasutatakse.

Ta märgib, et Ukrainas on iga auto ja isegi üksikud jalaväesõdurid varustatud elektroonilise segamissüsteemiga, mille eesmärk on blokeerida vaenlase droonid. Mikko sõnul ei ole Soomel elektroonilisi segamisseadmeid, vähemalt polnud neid kuni viimase ajani mitte.

Oleme olukorras, kus jalaväel pole võimalust end droonide eest kaitsta. Venelastel on neid nii palju, et nad saavad vabalt valida, keda tappa, ütleb Mikko.

Yle palus Soome kaitseväel kommenteerida Soome sõdurite väiteid. Kaitsevägi vastas nii:

Kaitsevägi jälgib tähelepanelikult Ukraina sõja sündmusi, sealhulgas tehnoloogia, taktika ja meetodite arengut. Kaitsevägi arendab pidevalt oma võimekust ja asjatundlikkust, et vastata ohukeskkonna nõudmistele.

Finn ütleb samuti, et paljud Soome ajateenistuses õpitud asjad enam ei tööta. Tal on droonide kohta sama sõnum, mis Mikkol:

Tundub, et keegi ei mõista siinset tohutut droonide arvu, märgib ta.

Finn usub samuti, et Soome – nagu iga teine ​​riik – kannaks Venemaa rünnaku puhul esialgu suuri kaotusi.

Välisministeeriumi ja kaitsepolitsei Supo andmetel on viimase kolme aasta jooksul Ukrainas võidelnud kokku umbes sada soomlast. Sõdurid on Ukraina relvajõudude teenistuses ja saavad oma palka Ukrainast. Seetõttu ei ole Soome sõduritel pärast sõjakogemusi Soomes ametlikku staatust ega tugiteenuseid.

Mikko ütleb, et tal oli pärast esimest sõjareisi Soomes kõhe tunne.

Ma ei suutnud juhtunuga toime tulla. Ma ei maganud öösel ja olin kogu aeg pagana vihane, räägib Mikko.

Finn omalt poolt ütleb, et tema soomlasest võitluskaaslase surm oli tema jaoks raske asi. Ta ütleb, et pärast kolmeaastast sõjakogemust pole ta enam „sama mees”.

Ma ei tea, kas olen natuke tuimaks muutunud. Kui keegi sureb, ütlen ma raadios lihtsalt „üks 200”, ütleb Finn.

Numbrid 200 ja 300 on koodikeel, mida kasutavad Ukraina ja Venemaa armeed. 200 viitab langenud sõduritele ja 300 haavatud sõduritele.

Mikko tänab ühingut Your Finnish Friends, mis aitab Soome sõdureid Ukrainas.

See on meie jaoks päästerõngas. Ühingult olen saanud rohkem kraami kui Ukraina sõjaväest, räägib Mikko.

Mikko kritiseerib seda, et Soome kogumisluba ei luba raha koguda Ukraina armeele ja sõduritele.

Asi on tekitanud Soomes vaidlusi. Parlamendi Ukraina sõprusrühm algatas aasta alguses algatuse seaduse muutmiseks. Turun Sanomate andmetel toetab seadusemuudatust juba üle saja parlamendiliikme mitmest erakonnast.

Miko arvates on kogu selleteemaline arutelu kummaline.

Kuidas see, et me siin Soome ja Euroopa huvide eest võitleme, ei ole avalikku kasu teeniv tegevus? imestab Mikko.

Tema sõnul on lõppkokkuvõttes tegemist sõdurite turvalisusega. Ukraina armee palgaga ei saa endale lubada vajalikku varustust.