Ukraina pagulaste osas on Soomes toimunud oluline muutus

Paljude ukrainlaste jaoks tundub kodumaale naasmine sõja venimisel üha kaugem variant, mistõttu on Ukraina pagulased hakanud oma tulevikku planeerima Soomes.

Turu soomekeelse tööliskooli õpetaja Marina Kolomainen ütleb, et on märganud, et muutunud tulevikupilt on suurendanud ukrainlaste motivatsiooni soome keelt õppida, vahendab Helsingin Sanomat.

„Kurb motivatsioonimuutus,” ütleb ta pikale veninud sõja tagajärgede kohta.

Sama nähtust on märganud ka Turu ülikooli soome keele lektor Hanna Jokela.

„Nüüd on soome keele õppimine pikaajaline ja määrav, sest siinsed ukrainlased sihivad tulevikku ja näiteks töökohta oma erialal, mis eeldab piisavat soome keele oskust,” sõnab ta.

Ukraina sõja eest põgenenud Olesja Dištšenko ütleb, et näeb oma pere tulevikku Soomes. Tema lapsed on siin kaks aastat koolis käinud ja Dištšenko tunneks end halvasti, kui võtaks neilt taas tuttavad ja turvatunde. Perekond kolis Dniprost Tamperesse 2022. aasta märtsis.

Dištšenko on käinud mitmel keelekursusel ja räägib, et oskab päris hästi soome keelt. Seetõttu eeldas Dištšenko, et intervjuu temaga tehakse samuti soome keeles.

Ta räägib soome keelt veidi aeglaselt, otsides sõnu ja mõeldes lõppudele, kuid üllatavalt arusaadavalt ja ladusalt, kui arvestada, et on keelt õppinud vaid paar aastat. Dištšenko räägib soome keeles, miks on soome keele õppimine tema jaoks nii oluline.

„See on tõesti halb tunne, kui sa ei mõista inimesi ega suuda nendega rääkida,” ütleb Dištšenko.

Pärast umbes kuuajalist Soomes elamist kohtas Dištšenko bussipeatuses vanaprouat, kes oli üritanud temaga rääkida. Dištšenko mäletab eredalt, kuidas ta ärritus, kui ta ei mõistnud daami ega osanud talle vastata.

Üldiselt arvatakse, et soome keelt on eriti raske õppida. Soome keel on Hanna Jokela sõnul aga uus keel, mida õppida, nagu teisedki keeled.

„Protsess võib olla pikk ja tüütu, kuid soome keel ei erine väljakutsete poolest teistest keeltest,” märgib ta.

Jokela toob välja, et kõne- ja kirjakeele erinevused võivad keelt õppides keerulised olla.

Marina Kolomainen toob selle kohta näite, sest tema ukrainlasest õpilane oli sattunud segadusse. Ukrainlane oli küsinud „kas ma võtan”, mille peale kõlas kõnekeelne vastus „võta lihtsalt ära”.

„Nii sõnad „võta” kui ka „ära” olid talle sellisena tuttavad, nii et see kõnekeelne väljend tekitas väljakutseid aru saamisel, kas võtta või ära panna,” naerab Kolomainen.

Ta ütleb, et on rõõmus, kui kuuleb, et tema õpilastel läheb tööintervjuudel või igapäevastel soomekeelsetel kohtumistel hästi. Väljakutseid tekitab aga see, et keelekasutus igapäevaelus jääb minimaalseks, kuna paljudel õpilastel pole soome keele vestluspartnereid.

Dištšenko on rõõmus praktika üle raamatupidamisbüroos, sest kõik tema kolleegid seal räägivad soome keelt. Dištšenko oli varem praktikal rahvusvahelises ettevõttes, kus teda häiris, et kõnekeeleks oli soome keele asemel inglise keel.

Dištšenko ütleb, et pere 9-aastane tütar ja 15-aastane poeg oskavad hästi soome keelt, kuigi poeg võib võõraste inimeste kuuldes uue keele rääkimise suhtes pisut häbelik olla. Esimesel Soomes veedetud aastal käisid lapsed koolis nii, et pool päevast veedeti Ukraina veebikoolis, teine ​​pool päevast õpiti Soome koolis.

„See oli tõesti keeruline. Otsustasime, et parem on, kui lapsed käivad ainult ühes koolis. Valisime Soome kooli,” räägib Dištšenko.

Ta tunneb, et see oli õige otsus. Dištšenko mäletab, kuidas tema tütar tantsis ja laulis, kuid pärast sõja algust kadus see kõik ära.

„Nüüd tantsib ja laulab ta jälle. Valisime õige koha,” räägib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 16,835 korda, 1 külastust täna)